Hellawa wiikend

Oli jälle ülikõvaaaaaa:D. Reedel timmisime niisama, käsime Fuckenfeldtis, lahkusime sealt jällegi alles siis, kui klubi kinni pandi. Koju, istusime maha ja lihtsalt hakkasime möla ajama, muusikat kuulama ja laulma. Eriti hästi läks meile peale Tujurikkuja Koit Toome cover:). Oi juudas, "Ma ausalt enam ei jaksa". Kella kaheksain hommikul selline kõhulihaste trenn, et ise ka ei usu! Mütsipidu:D.

Tuduaeg on meile nagu tööpäev. Algab umbes kell kaheksa või seitse hommikul ja kestab pärastlõunani. Siis on kerge puhkus ja söömine jms ja siis algab meie "uneaeg" kuskil klubis:D.

Laupäeval käisime "ujumas" ehk siis läksime sinna, küsisime palju pilet plekib ja meile öeldi, et kell neli pannakse kinni - see teinuks siis 10 minutit vees. Aga noh, me lootsime ikka naha maha liguneda, niiet see meile ei sobinud. Võtsime siis eelnevalt ostetud sixpackid ja läksime kodu poole tagasi, sõime kõhu head kraami täis ja kaalusime, mis edasi saab. Ajasime niisama möla, käisime veel kuskil, aga mul ei tule isegi meelde, siis mingi aeg tegime tiiru bowlingut ja hakkasime kummutama järjekordselt. Jõudsime Den glade Vikingisse, mis oli suht räpane koht. Muusika oli tibens-tobens üht ja teist, aga seal läks natuke ütlemiseks lõpus ja me tulime Sirjega tulema.

Pühapäev oli lebotiir ilmselgelt.

Nüüd on nädal jälle alanud, meil Sirjega kerge paanika, sest ei leia korterit.. Mingisugused on, aga tahaks ikka odavamat, kui see, kus me praegu viibime..:S.

pöidlad pihku!

Blogimisaeg!

Nii. Pikalt juba mõtlesin, et peaks siia kirjutama oma toredast nädalavahetusest ja kõigest muust, aga noh, eksam ja muud tegemised on tähtsamad olnud.

Aga alustame siis eelmisest nädalast. Naljapäev 13. jaanuar oli reporti esitamise päev, sellega jäime hiljaks mingi pool tunnikest või alla selle.. Kuid tehtud sai. Ma ei olnud sellega rahul ja muidugi meie "page of content" läks nässu. Siis hakkasime tegelema presentationi kokkupanemisega. Mulle usaldati loomulikult see perverssne printimine:S. Nii, aga siis üritasin hakata printima, enne tegin veel paar kiiremat korrigeeringut oma personal planningus. Siis oli reedene päev juba ja õpetajad olid läinud, alustasin printimist ja kõik läks sitasti.. Nässu jne. Aga noh, okei, oli reede ja me pidime tähistama Taavi ja Tõnise sünnipäeva. Meil oli ka üks külaline Silkeborgist. Nii siis jäime järjest lõbusamasse tujju ja otsustasime klubisse minna.. Enne laulsime keskööl Romanile sünnipäevalaulu ka ära. Klubis oli tore. Ma tantsisin laua peal:D. Aga meil oli Sirjega ülilõbus igastahes. Sirjele visati jooki näkku, sest ta ütlesi mingile kutile, et too ei näpiks teda. Siis järsku jäi muusika vait, tuled põlema - klubi on nüüd suletud. Noh, okei lähme siis minema. Kell või olla mingi kuue paiku või miskit sinnakanti. Olime Sirjega kahekesi jäänud, läksime siis koju, aga mingid kaks krdi härga kobisesid meile midagi ja meie hakkasime kartma. Läksime siis kuskile majade vahele, aga nemad tulid järgi. Läksime siis peitu kuhugile rattakuuri või prügikastide juurde. Need tüübid seal nagu otsisid ja me olime valmis enesekaitseks klaasi roosiks lööma - ahjaa, kust me klaasi saime? Kolm tükki klubist libisesid kotti. Ilmselt olime pettunud, et klubi kinni pandi... - aga õnneks polnud vajadust. Läksid minema, aga meie ei julgenud ju sealt samat kaudu minna ja kuskilt tuli idee, et dvi Sirje, lähme siit sisse, teiset poolt peab raudselt välja saama vms. Sattusime siis kottpimedasse kordiori ja jätkasime oma teekonda "kujuteldava väljapäääsu" poole. Kui Sirje olid pooled võimalikud väljapääsud läbi katsunud (korteri uksed enamjaolt siiski), leidsimegi tee majast välja ja jalutasime kodu poole. Kamtjatkas istusime me miskipärast trepikotta ja vestlesime veel tunnikese vms. Igastahes kell oli 7 hommikul, kui ma magama sain ja ma teadisn, et mul on kell 9 group meeting, aga ma ei pidanud ilmtingimata selleks ajaks kohale minema, sest olin oma tiimikaid hoiatanud võimaliku unepuuduse eest.
Ärkasin selle peale, et toanaaber läks välja vms, jell oli 12.18. Mul shokk. et fuck ruttu kooli, või õigemini helistasin Stefanile, et kas nad üldse on koolis veel. Ja siis nägin veel teisi eestlasi Taavile külla minemas. Jonisin natukseks, jõin oma kohvi ära ja läksin siis kooli poole. Maru lõbus tuju oli. Ilmselgelt olin täiega purjus veel. Ja kui Sirje ka kooli jõudis (jah, laupäeval, enne eksamit siiski ju) hakkas eriti lõbus, mõlemad purjus ja kõik oli rebelllllll. Lollitasime täiega ja ma ei saanud sittagi välja printida, sest mu arvuti pani näkku vms. Niiet ma ei teagi, mis ma tegin seal nii kaua. Üritasin printida ehk siis teine ebaõnnestunud printimispäev. Läksime koju, sättisime, ma tegin veel äkki miskit kasulikku ja noh nagu eespool mainitud, oli Romanil ju sünnipäev ja pidime sinna minema.
Seal läks ilmselgelt asi natuke näpuvahelt ära... Jälle klubisse, aga seekord oli natuke rohkem draamat ja tulime varem koju. Aga... Mis mul seljas oli. Läksime Sirje kapi kallale, et mis selga panna ja kõigist tema tohututest peoriietest jms valisime me ühe kangajupi, mille Sirje mulle selga sidus ja mis väga kaunis ja äge välja nägi.
Hommikul oli vaja jälle kooli jõuda, kuid seekord kell 10 ja ma ärkasin mingi 11, enne 12 natuke vms, sest ma ootasin, et Rainar üles ärkaks ja ma printida saaks. Ja siis läksin kooli, hilinemisega, kuid oleks polnud enam pooltki nii lõbus. Aga saime siis pühapäeva õhtul millalgi koju, ma ei olnud eksamiks üldse valmistunud tegelikult, nii palju oli õppida. Õhtul veel õppisime sirjega mingeid küsimus jne.

Kodus õppisin veeel kuni kella kaheni siis panin äratuse 5.30. Ärkasingi, läksin pessu ja uuuesti õppimma. 7.30 läksin kooli, et presentatsiooni läbi teha. Aga Stefan ei olnud kohal ja me ei proovinudki. Niisiis, presentatsioon, kell 8.20, läpaka ühendamine suure ekraaniga ebaõnnestus alguses. Alustasime ja lõpetada ei jõudnudki. Nii paljudest asjadest jäi rääkimata. Aga edasi, mina olin esimene individuaalne ja mul vedas, et sain lihtsa detaili seletada, kuid seda faili ja seda mudelit nägin ma esimest korda (oma viga), aga seal oli nii palju asju valesti. Küsiti mõnedküsimused, ühe asjaga panin vähe puusse, portfolio unustasin ma üldse ära. Aga olen rahul oma individuaalse tulemusega, oma grupi parim, sellepärast:). Aga jah, grupi oma ei läinud nii hästi. Aga ausalt ma ei viitsi rohkem kirjutada, niiet võtan kiirelt kokku.

Oleme asunud tõiseslt korterit otsima. Eile käisime ühe rumeenlasega vaatamas mingeid suuri kortereid, kui no thanks, need pole meie jaoks ja tegelikult me ei tahtnudki nende rumeenlastega kokku kolida:S. Aga täna vaatasime ühte korterit, mis oli päris nunnu ja Rainariga käisime ka üht vaatamas, mis oli oivaline.. Täpselt neile Taaviga. Ja nad võtavad selle ära ka. Aga ilm oli imeline ja me käisme veel ühes büroos ka.. vaatamas, kas neil on midagi pakkuda. Kõndisime palju.

Toretore.
Eile sai 5 kuud Taanimaal.
Ott Lepland laulab ilusasti.

Ärge seda lugege

Täna hommikul või õigemini ennelõunal olin ma kuidagi väga usin lehte lugema. Ju oli seal palju huvitavaid pealkirju. Aga mulle jäi silma üks artikkel Eesti Euromündi kohta. Tagaküljel, nagu me kõik teame, on kujutatud Eesti riigipiir. Kui nüüd natukese mõelda, siis sellist pisikest kunstiteost on üsnagi raske punkti pealt reaalsusele vastavaks teha. Aga Vene saatkond leidis siin kohe nokkimist, et see on Eesti katse vaadata üle kehtiv riigipiir. No ma ei tea, kas mina saan vägaväga valesti aru või need vene saatkonna liikmed lihtsalt löövad oma aega surnuks Eesti Eurot võrreldes reaalse riigipiiriga... Tegelikult tekitas minus meelehärmi hoopis see, kuidas mina ise seda artiklit tõlgendasin. Jäääb selline mulje nagu Venemaa otsiks mingit võimalust eestimaalastega jälle sõnasõjale minna ja sealt vb edasigi. "Venemaa on seisukohal, et sellises riikidevaheliste suhete jaoks põhimõttelises küsimuses nagu riigipiiri kulgemine pole kohta «kunstilisel fantaasial»." Olgugi, et raha ei ole koht, kus ebaakuraatsusi lubada, aga ega Lydia Koidula polnud sinine! Äkki soovib Venemaa veel reljeefset eurot vms. No tõesti.

Või siin võib asi olla teisiti, et mitte Venemaa otseselt ise ei hakka meile kanda astuma, vaid teeb nii, nagu Eesti umbusaldaks naabreid ja tahab oma piiri kehtestada jne.

Minu keerulisest seletamisest ei saa niikuinii paljud aru (kaasaarvatud mina isa), aga minu põhimõte on see, et krdi naabrid meil ikka küll: kui selles riigipiiris ongi mõned vead sees, kas nende arvates Eesti territoorium kohe suureneb nende riigi ala arvelt. Kõik turistid ja muud tegelinskid kohe vaatavad, et näed, siin on tegelikult Vene piir juba, aga mündi peal olen ma veel Eestis (teostamatu näide ilmselt, piiril kõmmutatakse kohe maha, enne kui üle jõuad astuda:D:D).

Tere, Horsens!

First things first ehk siis kui mul veel saabumistuhin sees on, kirjutan kõigest mis pähe kargab. Ma ei oskagi päriselt kuskilt alustada. Kui hakkan siin mämmutama sellest kuidas Eestisse jõudsin üldse siis läheb äkki pikalt.. või siiski mitte, sest see oli juba mitu nädalat tagasi ja poole kohaga ununenud ja mul sõrmed liiguvad päris kiiresti. Iseasi kui palju te lugeda viitsite. Aga eks ma teen siis suurema vahe, teate, et sealt läheb saabumisjutt Horsensisse edasi.

Nõnda. Enne Eestisse lendu oli kuskil kolm päeva selline liblikaterünnak kõhus, et rongiga sõites ei suutnud isegi magada (3h) ja süda läks ka pahaks veits. Ma oli nii erutatud, et saan tagasi Eestisse. Ei julgenud isegi rongijaamas liftiga sõita, et äkki jään kinni vms. Kui juba rongijaama perroonil seisin, nägin pisikeses ooteruumis tuttavat nägu. See oli mu üks kursusekaaslane, kellega ma just samas klassis ei käi, aga tuttav ikkagi-kindlam koos sõita. Tema läks ka koju - Islandile. Muidu oli kõik hästi, kuid rongike jäi natuke hiljaks ja ka lennuki väljumine ja saabumine Eestisse lükkus ilmselt ilmaolude tõttu mingi paarkümmend minutit edasi. Estonian Airi lennukis istudes (no vb oli SAS) nägin eestikeelseid silte ja kuulsin stjuardesse eesti keeles rääkimas. Ohh, küll ma olin õnnelik. Ootasin siis oma katkist kohvrit, mis oli veelgi rohkem katki läinud ning suundusin linna poole. Lennujaama tuli mulle Siret vastu, oli tema sünnipäev ja me tähistasime seda kiire Hesburgeriga. Kui bussiga sõitsime siis nägin mingit jänesemütsi kellelgi peas ja küsisin Sireti käest nagu näeks ufot, et mis seeee veel on. Ja tuleb välja, et see on meie maal mingi kõva trend:D. ok, see selleks. Siis emme helistas Innarile, kellega sain maja ette ja olingi kodus - surmväsinud, kuid siiski veel jalul. Laurake oli meie juures, ta nii suureks kasvanud ja niiiiii nunnnu!

Siis Kodumaal olles veetsin niisama sõpradega aega, ilmselgelt pole mul vaja sellest siia kirjutada. Vb mõnest naistekätšist vms, kuid siis hiljem (ehk siis never).




Aga Horsensisse saabumine läks küll suht ludinal. Muidugi oli lausa piin kodust ära tulla ja need lumevallid seljataha jätta. 3. jaanuar 13.30 väljus buss Tallinna poole. Keegi portugallane lendas norrasse ja ma siis aitasin teda ka, et kus on lennujaam, kuigi seda on suht võimatu mitte märgata. Tuli välja, et ta läheb sama lennu peale ka. Okei, see savi kaks. Niisiis käisin lennujaamas ringi ostsin endale zen kõnekat ja vahetasin valuutat, mitte EUROdeks vaid Kroonideks, Taani kroonideks. Isiklikku Eurot pole ma veel omanudki ja kui ma ükskord kolme aasta pärast (või varem) tagasi tulen, siis hakkan asju taani kroonidesse ümber kalkuleerima.

Liikusin ootesaali tegin natuke miskit kasulikku ja kirjutasin portfoliot, kuid siis nägin lennukit, millega sõitma pidin. Jälgisin seal ümber toimuvat- puhastusteenindajad, sky cafe ja palju muud. Siis hakati pagasit viskama lennukisse. Jälgisin seda noormeest, et kuidas ta seal pillub neid ja mõtlesin "no vot, on ikka tore EESTI noormees", sest ta ei pildunud neid kohvreid nagu Kopenhaageni lennujaamas... Noh niiviisi nagu ta nimelt tahaks kahju teha, sest see Kopenhaageni-kutt pildus neid nii kõrgelt, selle asemel, et oma käed sirgu lasta, et tal mugavam oleks... Aga tagasi mu mõtiskluse juurde. Mulle meenus, et üks tuttav Martin ka töötab vist kuskil Estonian Airis. Mäletan mingit pilti FB-s, kus oli huvi küsida, et miks tal selline kostüüm (nagu kohvripoistel:)) seljas on, kuid tookord jätsin selle tegemata.

Aga enne, kui lennukisse astusin, tuli minu juurde Diana, kes läks ka sama lennuga, aga tema teekond jätkus Inglismaa suunas. Lennukis siis pakuti jälle suupistekest ja kohvi ja niisama lugesin lehte. Siis kuulsin, kuidas piloot ütles, et Kopenhaagenis on udu ja me ei saa maanduda, vb maandume kuskil mujal.. Malmö ja mingi oli veel. Need vist Horsensile lähemal ja no, pole paha. Kütust jätkus veel 2,5 tunniks:). Järgmine informatsioon pidi tulema 15 minuti pärast, kuid juba 10 min hiljem alustasime maandumist Kopenhaagenisse. Siis kõndisin portugallasega koos pagasi järgi. Portugallasele tuli meelde, et tema üldse ei peagi ju pagasit võtma, ta läheb edasi ja nii jäin ma siis üksi. Ootasin pagasit, vaatan, et üks tuleb täpselt nagu minu kohver, aga kuidagi nagu väiksem oleks või noh kokku pressitud ja määänesugune kollane-punane "turvavöö" on peal. Siis üritasin kiirelt lugeda, kelle nimeline kohver on, kuid seda ma ei näinud. Nägin mingit kirja, kuid ei jõudnud lugeda, mis seal kirjas oli. Arvasin, et see pole minu kohver, mul ei olnud midagi ümber seal ja siis mõtlesin, et ohooo, äkki leiti mu kohvrist midagi või miski on katki ja pael koos "remargiga" on pandud külge. Jooksin siis kohvrikesele järgi ja uurin silti:"Turvalist reisi soovib Martin)" OHSA POISSS. See oli minu jaoks nii tore üllatus, et kõndisin ülejäänud tee rongipileti kassani tobe irvitus näos:D.

Kui olin jõudnud piletikassade juurde nägin tuttavat seljakotti ja teretore, ooligi tuttav Pencho. Sain temaga sama rongi peale ja jälle ei pidanud päris üksi olema. Kuna und otseselt ei olnud otsustasin terve te sisustada filmiga "Seks ja linn 2". Saabusime rongijaama, lohistasin kohvri koju, tuppa, ja uurisin, kas pudelikesed on terved, kas vorstikesed on alles jne.

Vast ei jäänud midagi olulist kahe silma vahele.

A see on ka kurb, et siin lund ei ole ja mul oli rongijaamast väljudes paha tunne, aga kui jõudsin oma Taani koju, siis läks meel paremaks, vaatasin oma kohvrit ja sildikest ja tuli kohe väga hea tuju.

Homme siis kooli ka veel paariks tunniks ja siis saab asjad korralikult lahti pakkida või linna soodukaid ründama minna.

Aitäh lugemast!