Monday, November 21, 2011
Aaarghhh!
I am sooo fucking pissed right now! Praegu nägi kõrvalklassis eksamite toimumisaegu ja meie klassil on viimasena eksamid, mis on 24.-25 jaanuar. teistel juba mingi 18. Pekki kui närvi see mind ajab, ma panen tule otsa sellele sitamajale siin!!! Ma ei saa jõuluks koju ja kui mulle nii vähe aega antakse jaanuaris ka, siis ma ei tule jaanuaris ka Eestisse! Laural on 20. jaanuar sünnipäev, kui ma ei saa jõulude ajal tähistada, siis ma tahan sünnipäeva tähistada, aga ei saaa:S. Traaaaa.
Sunday, November 20, 2011
Ola!
...on badass kõrval mu teine parasiitsõna... Ma nii tahaks seda hoopis inglise keeles kirjutada. Sest mõned asjad on nii lihtsamad. Aga ei. Ma olen ju poole kohaga eesti patrioot. Sellel teemal kavatsen ma nüüd varsti kirjutada ka.
Kõigepalt ma mõtlen siin, et kas minna magama või kirjutada seda blogi. Kell on alles 22.41 aga ma tean, et ma ei jää täna niipea veel magama, sest hommik venis pärastlõunani ehk siis magasin kella üheni. Nii tavaliselt juhtub pühapäeviti. Tavaliselt sellepärast, et pühapäeval on hea tööst puhata või siis magan end mõnest peost välja (üks kahest variandist, sest kui mul õnnestub mõni vaba laupäev saada, siis ma ei kavatsegi seda niisama kodus passides maha magada). Et ma vist siis ikkagi kirjutan selle postituse. Ma loodan, et väga pikale ei veni.
Nii, nüüd see lõik siin on üks vaheletorgatud värgendus, sest mu postituse lõpp läks kuidagi käest ära ja see teema ei sobi kohe üldse mitte postituse lõppu. Ma tahan lihtsalt öelda, et mu koolis, mu kõrvalklassi on üks nunnu kutt ja mul on isegi hea meel esmaspäeviti kooli minna:).
Aitäh tähelepanu eest, ma pidin lihtsalt selle siia torkama, ma tean, et ega paljud mu blogi lugeda ei viitsi jne.
Viimasel ajal on minu silmis üsna päevakohaseks teemaks saanud Eestist lahkumine. Ma pean silmas seda, et paljud facebookis või minuga vesteldes kuidagi mainivad, et tahavad Eestist ära. Mind kui nn patriooti ajab selline asi marru. (praegu olen juba 5 korda uut lauset alustanud, sest nagu alati on mul miljon mõtet peas ja kõik tahavad korraga välja tulla ja siis kui ühega alustan ütleb teine, et õuu, ma olen järjekorrras esimene jms ja siis järsku kaovad kõik kuhugile teadmatusse kohta, kus nad end taaskord ilmutavad siis kui enam blogimine käsil ei ole). Kõigepealt ainult niinimetatud patrioot sellepärast, et ma kardan, äkki mõni teine Eesti patrioot saab vihaseks mu peale, et mis õige patrioot ma olen, kui ma hetkel Taanis elan. Miks keegi peaks mulle üldse midagis ellist ütlema? Sest et paljud on kuulnud ütlust eestlase lemmiktoit on teine eestlabe vms. Täpset sõnastustki ei mäleta. Mõnes mõttes peab see paika, kuid mina oma loogika seda ei aktsepteeri. Kõigepealt peab see paika sellepärast, et kadedus paneb ühte inimest teise kallal inisema, kuid seda MITTE AINULT Eestis ehk see pigem sõltub inimesest endast. Kui Eesti ongi täis ainult kadedaid inimesi siis on ehk isegi õigus... Samas kiputakse ehk liiga kiiresti üldistama ja kõikehaaravalt sõna võtma. Nüüd muutun mina ka selleks nn eestlasi õgivaks eestlaseks öeldes, et need inimesed, kes seda ütlema kipuvad on rumalad! Minu silmis on alati pinnuks olnud kitsarinnalised isiksused. ma ei tea miks, aga kuidagi sellised harimatud ja omast arust kõvad mehed on mulle vastukarva. võib-olla sellepärast nõuangi ma oma "härra number ühelt" seda, et tal mingisugune hariduski oleks. Siinkohal ma pean kindlasti mainima, et mina ei kuulu nende kitsarinnaliste üldistajate sekka ja ütlen, et eelnev vigisemine ei halda kõiki, kes ennast minu nimetatud kategooriasse paigutavad. Leidub normaalseid inimesi ka. Ma olen ka juba aru saanud, et haridus ei ole see kõige tähtsam ja iga inimene ei vaja seda. Siin kohal tuleb välja minu põhiidee, miks ma ei salli seda, kuidas teised eestlased ütlevad, et tahavad lahkuda oma kodumaalt. Asi on selles, et ei osata elada. Minu eelneva tekstiga siduda üritades nendin, et kui elada ei oska, siis tuleb end harida. Sa elad elu esimest korda, sul on õigus teha vigu, aga kõige parem on ju kui kuskilt juhatust saada.
Nüüd olen mina võib-olla see kitsarinnaline, pidades ainulaadseks tõeks hariduse saamist või äkki pigem harituse saamist. Ma lihtsalt usun, et see pn üks hea viis, kuidas elus läbi lüüa. Olulised on ka inimesed sinu ümber, nagu vanasõna ütleb: "Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina." ma arvan, et see on kohati õige, kuid kui ma sellele vahest mõtlen, siis nii mõnigi sõber tundub olevat keegi, kes ei "peegelda" mind heast küljest... või noh, vastavalt sellele ütlusele, et see sõber on selline, kes minu kirjeldamise mustemaks teeb. Ja sellel põhjusel mulle see vanasõna ei istu. Ma arvan, et kõigil on õigus mu sõber olla ja ma suhtlen, kellega ma tahan, olgu ta kasvõi viimane maakas või prügikasti koll või huligaan. Okei, huligaanid on veits crazy näide, sest neil on miskit paigast ära ja ma kuidagi hoian neist eemale. Või on see vanasõna hoopis sügavam ja ma ei mõista seda õigesti või vastupidi, see on lihtsalt pealiskaudne, lihtne nagu eestlanegi, et ära suhtle narkomaaniga ja ära suhtle alkohoolikuga vms. Okei, see selleks.
Ma lihtsalt tahan öelda seda, et kui üks mitte kõige teravam pliiats pinalis (üks huvitav ütlus, mida ma olen päris palju just kuulnud nende "teravate pliiatsite" käest (siinkohal pean silmas just haritust)) ütleb, et Eestis on halb elu ja et tahab siit ära, siis KAS sa inimeseraas oled kõvasti igal pool mujal elanud ja oskad kohe omast kogemusest öelda, et mujal on parem??? Igal pool on midagi sitasti, saa üle ja õpi elama! Keegi ei käskinud sul matemaatika tunni ajal kriipsujukusid joonistada ja eesti keeles tatikuule loopida!!! Võib-olla sellised tuleksi Eestist minema viia, et oleks asu ka neil inimestel, kes soovivad hommikul naeratus näol tööle minna, ilma et selline vinguv kriipsujuku neil tuju nulli veaks! Kui inimest huvitab ainult suurem palganumber, mis Eestis paraku just ei ole see kõige normaalsem, siis muidugi, mine tööta ja saa uusi kogemusi, aga tule tagasi oma kodumaale, see ongi sinu kodu.
Mõni teine on võib-olla kaotanud oma perekonna ja tal pole lähedasi ning soovib uut algust, siis äkki keskkonna muutus teeb võib-olla tõesti head. Ma ei peagi selle postitusega silmas, et mitte keegi ei või kuhugile mujale elama minna, vaid need harimatud vingatsid, kes alatasa ohivad, ajavad mul kopsu üle maksa.
Ma mõtlesin siia postitusse veel ühte koma teis kirjutada, aga kuna see tuli välja nagu tuli, siis ootan mõne teise korrani, äkki homme või kunagi... ma ei tea miks, aga see blogi kirjutamine on kord juba nagu traditsioonilise aja saanud, et peaks kuskil 19. kuupäeva läheduses olema, et ma saaks jälle mainida, et olaaa, mul jälle üks kuu Taani tulemisest möödas. Aga kui ma kirjutama hakkan, siis pole nagu õiget ideed millest kirjutada ja kirjutangi mõttetust igapäevaelust. Ja kui mul idee on, siis ma lihtsalt mingisihugse (???) põhimõtte pärast lihtsalt ei luba endal kirjutada.
Kell on hilisemaks saanud, aeg põhku minna. Ma üritan nüüd kirjutada siis, kui mul miskit öelda on.
Õu shit, pikk sai veits. Undskyld!
Kõigepalt ma mõtlen siin, et kas minna magama või kirjutada seda blogi. Kell on alles 22.41 aga ma tean, et ma ei jää täna niipea veel magama, sest hommik venis pärastlõunani ehk siis magasin kella üheni. Nii tavaliselt juhtub pühapäeviti. Tavaliselt sellepärast, et pühapäeval on hea tööst puhata või siis magan end mõnest peost välja (üks kahest variandist, sest kui mul õnnestub mõni vaba laupäev saada, siis ma ei kavatsegi seda niisama kodus passides maha magada). Et ma vist siis ikkagi kirjutan selle postituse. Ma loodan, et väga pikale ei veni.
Nii, nüüd see lõik siin on üks vaheletorgatud värgendus, sest mu postituse lõpp läks kuidagi käest ära ja see teema ei sobi kohe üldse mitte postituse lõppu. Ma tahan lihtsalt öelda, et mu koolis, mu kõrvalklassi on üks nunnu kutt ja mul on isegi hea meel esmaspäeviti kooli minna:).
Aitäh tähelepanu eest, ma pidin lihtsalt selle siia torkama, ma tean, et ega paljud mu blogi lugeda ei viitsi jne.
Viimasel ajal on minu silmis üsna päevakohaseks teemaks saanud Eestist lahkumine. Ma pean silmas seda, et paljud facebookis või minuga vesteldes kuidagi mainivad, et tahavad Eestist ära. Mind kui nn patriooti ajab selline asi marru. (praegu olen juba 5 korda uut lauset alustanud, sest nagu alati on mul miljon mõtet peas ja kõik tahavad korraga välja tulla ja siis kui ühega alustan ütleb teine, et õuu, ma olen järjekorrras esimene jms ja siis järsku kaovad kõik kuhugile teadmatusse kohta, kus nad end taaskord ilmutavad siis kui enam blogimine käsil ei ole). Kõigepealt ainult niinimetatud patrioot sellepärast, et ma kardan, äkki mõni teine Eesti patrioot saab vihaseks mu peale, et mis õige patrioot ma olen, kui ma hetkel Taanis elan. Miks keegi peaks mulle üldse midagis ellist ütlema? Sest et paljud on kuulnud ütlust eestlase lemmiktoit on teine eestlabe vms. Täpset sõnastustki ei mäleta. Mõnes mõttes peab see paika, kuid mina oma loogika seda ei aktsepteeri. Kõigepealt peab see paika sellepärast, et kadedus paneb ühte inimest teise kallal inisema, kuid seda MITTE AINULT Eestis ehk see pigem sõltub inimesest endast. Kui Eesti ongi täis ainult kadedaid inimesi siis on ehk isegi õigus... Samas kiputakse ehk liiga kiiresti üldistama ja kõikehaaravalt sõna võtma. Nüüd muutun mina ka selleks nn eestlasi õgivaks eestlaseks öeldes, et need inimesed, kes seda ütlema kipuvad on rumalad! Minu silmis on alati pinnuks olnud kitsarinnalised isiksused. ma ei tea miks, aga kuidagi sellised harimatud ja omast arust kõvad mehed on mulle vastukarva. võib-olla sellepärast nõuangi ma oma "härra number ühelt" seda, et tal mingisugune hariduski oleks. Siinkohal ma pean kindlasti mainima, et mina ei kuulu nende kitsarinnaliste üldistajate sekka ja ütlen, et eelnev vigisemine ei halda kõiki, kes ennast minu nimetatud kategooriasse paigutavad. Leidub normaalseid inimesi ka. Ma olen ka juba aru saanud, et haridus ei ole see kõige tähtsam ja iga inimene ei vaja seda. Siin kohal tuleb välja minu põhiidee, miks ma ei salli seda, kuidas teised eestlased ütlevad, et tahavad lahkuda oma kodumaalt. Asi on selles, et ei osata elada. Minu eelneva tekstiga siduda üritades nendin, et kui elada ei oska, siis tuleb end harida. Sa elad elu esimest korda, sul on õigus teha vigu, aga kõige parem on ju kui kuskilt juhatust saada.
Nüüd olen mina võib-olla see kitsarinnaline, pidades ainulaadseks tõeks hariduse saamist või äkki pigem harituse saamist. Ma lihtsalt usun, et see pn üks hea viis, kuidas elus läbi lüüa. Olulised on ka inimesed sinu ümber, nagu vanasõna ütleb: "Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina." ma arvan, et see on kohati õige, kuid kui ma sellele vahest mõtlen, siis nii mõnigi sõber tundub olevat keegi, kes ei "peegelda" mind heast küljest... või noh, vastavalt sellele ütlusele, et see sõber on selline, kes minu kirjeldamise mustemaks teeb. Ja sellel põhjusel mulle see vanasõna ei istu. Ma arvan, et kõigil on õigus mu sõber olla ja ma suhtlen, kellega ma tahan, olgu ta kasvõi viimane maakas või prügikasti koll või huligaan. Okei, huligaanid on veits crazy näide, sest neil on miskit paigast ära ja ma kuidagi hoian neist eemale. Või on see vanasõna hoopis sügavam ja ma ei mõista seda õigesti või vastupidi, see on lihtsalt pealiskaudne, lihtne nagu eestlanegi, et ära suhtle narkomaaniga ja ära suhtle alkohoolikuga vms. Okei, see selleks.
Ma lihtsalt tahan öelda seda, et kui üks mitte kõige teravam pliiats pinalis (üks huvitav ütlus, mida ma olen päris palju just kuulnud nende "teravate pliiatsite" käest (siinkohal pean silmas just haritust)) ütleb, et Eestis on halb elu ja et tahab siit ära, siis KAS sa inimeseraas oled kõvasti igal pool mujal elanud ja oskad kohe omast kogemusest öelda, et mujal on parem??? Igal pool on midagi sitasti, saa üle ja õpi elama! Keegi ei käskinud sul matemaatika tunni ajal kriipsujukusid joonistada ja eesti keeles tatikuule loopida!!! Võib-olla sellised tuleksi Eestist minema viia, et oleks asu ka neil inimestel, kes soovivad hommikul naeratus näol tööle minna, ilma et selline vinguv kriipsujuku neil tuju nulli veaks! Kui inimest huvitab ainult suurem palganumber, mis Eestis paraku just ei ole see kõige normaalsem, siis muidugi, mine tööta ja saa uusi kogemusi, aga tule tagasi oma kodumaale, see ongi sinu kodu.
Mõni teine on võib-olla kaotanud oma perekonna ja tal pole lähedasi ning soovib uut algust, siis äkki keskkonna muutus teeb võib-olla tõesti head. Ma ei peagi selle postitusega silmas, et mitte keegi ei või kuhugile mujale elama minna, vaid need harimatud vingatsid, kes alatasa ohivad, ajavad mul kopsu üle maksa.
Ma mõtlesin siia postitusse veel ühte koma teis kirjutada, aga kuna see tuli välja nagu tuli, siis ootan mõne teise korrani, äkki homme või kunagi... ma ei tea miks, aga see blogi kirjutamine on kord juba nagu traditsioonilise aja saanud, et peaks kuskil 19. kuupäeva läheduses olema, et ma saaks jälle mainida, et olaaa, mul jälle üks kuu Taani tulemisest möödas. Aga kui ma kirjutama hakkan, siis pole nagu õiget ideed millest kirjutada ja kirjutangi mõttetust igapäevaelust. Ja kui mul idee on, siis ma lihtsalt mingisihugse (???) põhimõtte pärast lihtsalt ei luba endal kirjutada.
Kell on hilisemaks saanud, aeg põhku minna. Ma üritan nüüd kirjutada siis, kui mul miskit öelda on.
Õu shit, pikk sai veits. Undskyld!
Sunday, October 16, 2011
Boom bangbang
Nii, mis siis toimunud on vahepeal, jah?
Meil oli Innovation week, kus me esimese kahe päeva jooksul pidime miskit uuenduslikku kooli sööklale välja mõtlema ja samal ajal meilie õpetati mitmeid võimalusi, kuidas ajurünnakut teha ja kuidas mõtteid selekteerida ja siis kuidas ideed veel arendada ja täiendada. Siis kolmandal päeval anti meile päris ülesanne. Meie sinine team sai pommid! Ehk siis pidime leiutama mingi süsteemi, kuidas pomme detectida. Teistel värvidel olid teised ülesanded. Helesinised pidid mingi kommunikatsioonivärgi välja mõtlema, et kuidas virtuaalset kommunikatsiooni veelgi paremaks teha. Punasel tiim pidi parendama situatsiooni haiglas, et ootamine ei oleks nii igav ja et ringiliikumine oleks lihtsam vms. Rohelised.. Krt, mis neil oli.. Ei mäletagi õieti. Kollastel oli igastahes kuidas Lecasid (Light expanded clay aggregates) uuesti kasutada jms. Meil oli mingi suht nõme grupp mu meelest. Või tegelikult grupp oli okei, aga üks piff ajas närvi mind vahepeal. Kogu aeg oli miskit öelda. Krt nagu mina:S. Tegelikult sain mina sellest aru, et kui ma tõesti palju kommenteerin (kui see on just negatiivne) siis ma ei paista kuigi toredana välja. Aga noh. Mis teha. Töös tuleb täpne ja korralik olla! Aga Kaks norra poissi olid meil grupis, nad olid ülinaljakad. Aga nad ei teinud suurt midagi. a no vähemalt oli naljakas ja miskit nad ikka üritasid teha ka. Üks taani poiss oli veel (jah, nunnnu) ja ülejäänud olidki siis tüdrukud. Üks tüdruk, minu kursuselt, kellega sain koos hästi töötada, siis 2 vaiksemat tüdrukut, kes väga ei julgenud oma arvamust avaldada ja siis see üks tüdruk veel- selline ilus ja tore ilmselt, aga lihtsalt tea olek oli kuidagi.. noh täispiff. Piff=bitch :D
Nii, mis siis veel. Tööl on mul ka kõik väga bueno. Mingi aeg oktoobris sai pool aastat ka täis. 8.okt oli see, kui täpne olla.
Ahjaaa, nüüüd mul ju pmts vaheaeg. Tegelikult oli mul suht 30. septembrist nö vaheaeg, sest tunde pole, 30. sept esitlesime oma projekti Scheme Designi faasi. Siuke normaljonks oli see. Siis oli terve nädal mingid nõmedad presentatsioonid või no nagu konverentsid, mis kõik oli dsuht pettumusrikkad. Vb mitte just rikkad, aga nad midagi väga erilist küll polnud. ja siis see innovation week.
Rainari sünnipäeva tähistasime ka. Ma tegin kartuli salatit ja rainar soetas viinerid, niiet siuke suht traditional sünnipäevasööma oli ka enne joomist. Ma ostsin Cuba orange. See jook oli sinine. nii äge mu meelest. Maitse ka hea. Kõik Cuba joogid mulle meeldivad, sest need on mingi maitsega ja siis saab ägedaid kokteile teha. mul see väike kokteiliraamat ka olemas. või noh õigemini poest saadud kaheleheline trükk.
Aga jah, sellest sünnipäevast järeldan, et megajama on ainult kuttidega klubisse minna. Nad ei tantsi üldse ja üksinda ei taha ka tantsupõrandat vallutada, kui joobetase liiga normaalne on. Ja siis kui mõni poiskene tantsimisvõimeline on, siis ikka võetakse käest kinni ja värki, keerutatakse ja mai tea. ja ma ikka korralikult nd välja elada ei saa. Ma kirjutan seda blogi nüüd, et jumala eest oleks kõik asjad meeles, aga eriti ei viitsi kirjutada. Mu eestgi keel läheb ainua jubedamaks:S
Meil oli Innovation week, kus me esimese kahe päeva jooksul pidime miskit uuenduslikku kooli sööklale välja mõtlema ja samal ajal meilie õpetati mitmeid võimalusi, kuidas ajurünnakut teha ja kuidas mõtteid selekteerida ja siis kuidas ideed veel arendada ja täiendada. Siis kolmandal päeval anti meile päris ülesanne. Meie sinine team sai pommid! Ehk siis pidime leiutama mingi süsteemi, kuidas pomme detectida. Teistel värvidel olid teised ülesanded. Helesinised pidid mingi kommunikatsioonivärgi välja mõtlema, et kuidas virtuaalset kommunikatsiooni veelgi paremaks teha. Punasel tiim pidi parendama situatsiooni haiglas, et ootamine ei oleks nii igav ja et ringiliikumine oleks lihtsam vms. Rohelised.. Krt, mis neil oli.. Ei mäletagi õieti. Kollastel oli igastahes kuidas Lecasid (Light expanded clay aggregates) uuesti kasutada jms. Meil oli mingi suht nõme grupp mu meelest. Või tegelikult grupp oli okei, aga üks piff ajas närvi mind vahepeal. Kogu aeg oli miskit öelda. Krt nagu mina:S. Tegelikult sain mina sellest aru, et kui ma tõesti palju kommenteerin (kui see on just negatiivne) siis ma ei paista kuigi toredana välja. Aga noh. Mis teha. Töös tuleb täpne ja korralik olla! Aga Kaks norra poissi olid meil grupis, nad olid ülinaljakad. Aga nad ei teinud suurt midagi. a no vähemalt oli naljakas ja miskit nad ikka üritasid teha ka. Üks taani poiss oli veel (jah, nunnnu) ja ülejäänud olidki siis tüdrukud. Üks tüdruk, minu kursuselt, kellega sain koos hästi töötada, siis 2 vaiksemat tüdrukut, kes väga ei julgenud oma arvamust avaldada ja siis see üks tüdruk veel- selline ilus ja tore ilmselt, aga lihtsalt tea olek oli kuidagi.. noh täispiff. Piff=bitch :D
Nii, mis siis veel. Tööl on mul ka kõik väga bueno. Mingi aeg oktoobris sai pool aastat ka täis. 8.okt oli see, kui täpne olla.
Ahjaaa, nüüüd mul ju pmts vaheaeg. Tegelikult oli mul suht 30. septembrist nö vaheaeg, sest tunde pole, 30. sept esitlesime oma projekti Scheme Designi faasi. Siuke normaljonks oli see. Siis oli terve nädal mingid nõmedad presentatsioonid või no nagu konverentsid, mis kõik oli dsuht pettumusrikkad. Vb mitte just rikkad, aga nad midagi väga erilist küll polnud. ja siis see innovation week.
Rainari sünnipäeva tähistasime ka. Ma tegin kartuli salatit ja rainar soetas viinerid, niiet siuke suht traditional sünnipäevasööma oli ka enne joomist. Ma ostsin Cuba orange. See jook oli sinine. nii äge mu meelest. Maitse ka hea. Kõik Cuba joogid mulle meeldivad, sest need on mingi maitsega ja siis saab ägedaid kokteile teha. mul see väike kokteiliraamat ka olemas. või noh õigemini poest saadud kaheleheline trükk.
Aga jah, sellest sünnipäevast järeldan, et megajama on ainult kuttidega klubisse minna. Nad ei tantsi üldse ja üksinda ei taha ka tantsupõrandat vallutada, kui joobetase liiga normaalne on. Ja siis kui mõni poiskene tantsimisvõimeline on, siis ikka võetakse käest kinni ja värki, keerutatakse ja mai tea. ja ma ikka korralikult nd välja elada ei saa. Ma kirjutan seda blogi nüüd, et jumala eest oleks kõik asjad meeles, aga eriti ei viitsi kirjutada. Mu eestgi keel läheb ainua jubedamaks:S
Saturday, September 17, 2011
Mõttetung...
Pim-pom-pam. Mõttetung. Pim-pom-pam.
Nii, tänases saates käsitleme erinevaid teeemasid.
No on mõtete tung lihtsalt. Tulevad iseenesest. Mõtlesin, et kui niikuinii kodus passin, sest vaja veel tööle minna kella viiest ja siuke suht külm sügisilmväljas (no külm, võrreldes suvega, mingi 13 kraadi äkki). Jama on see, et siin ma pean ainult kuidagi oma mõtteid formuleerima, kirja panema ja laused moodustama. Minu jaoks on see ju päris keeruline, st et kui minult näiteks paluda miskit selgitada, siis on parem mitte küsida või kui mul järsku mingi päris geniaalne idee tuleb, siis ma oskan selle idee oma seletamisega nii peapeale pöörata, et krdi endal jookseb juhe kokku ja point tuleb poolekohaga toores.
Alguses tahtsin tegelikult ühe staatuse endale Facebooki lisada, aga kuna ma juba ühe panin, mis on võrdlemisi tähtis ("Any plans for tonight?"), siis ei tahtnud seda teisejärguliseks suruda uue staatusega. Seal on see Notes või Märkmed ka, aga ma mõtlesin, et mul on ju mu nõme blogi, et panen sinna kirja. Ja siis mõtlesin jälle et, aga seda ei loe keegi, aga ma tahaks, et keegi just seda postitust loeks. Kui ma oleks selle Facebooki postitanud, siis loomulikult mitte sellisel kujul nagu ma teen siin. Siin ma olen ilmselt vabam, sest see ei jõua eriti suurde massi, aga kui ma oleks sinna kirjutanud, siis äkki inglise keeles ja konkreetsemalt.
Sest et I feel like daaaaancing today. Ma igal nädalavahetusel tööl mõtlen, et krt, ma küürin neid nõusid täna eriti kiirelt, et saaks võimalikult varakult valmis ja et saaks pidu panema hakata, aga noh.. See kõik tuleneb sellest ühest ainsamast vabast nädalavahetusest, mis oli kohe pärast Outline proposal'it, koolis olime kõigest poolteist nädalat olnud. Selle semestri alguses tunnen end hästi, sest inimesed on minu ümber tuttavad ja võin end SUHT vabalt tunda ja välja elada. Kursakaaslased hakkavad juba harjuma minu debiilitsemisega.
Oeh, aga siinkohal väike vahemärkus (mõttetung). Vaatasin korraks eemale, aknast välja, pilk jooksis siis tagasi sülearvuti suunas, kuid silmad haakusid hetkeks aknalaual olevatele pudelitele...Vana Tallinn, Cuba Viin, Cuba Pineapple, mis on mingi viina baasil tehtud liköör vms, Bacardi Dragonberry. Need omakorda meenutavad mulle nabrinna tequilat ja poolt kasti õlut külmkapis. Kõik see tekitab frustratsiooni, et mina tahan pidu panna, aga ma olen tööl ja ma ei saa plaane teha. Aga savi see. Ma olen nüüd otsustanud, et ma uurin, mis plaanid teistel on ja kui vähegi võimalik siis ühinen nendega. Täna tahan pidu, kuid olukord on kahtlane, eile ei olnud nii kiire päev tööl, seega kardan, et täna on metsik, kuid pole kindel. Vb oli eile kergem lihtsalt sellepärast, et enne mind olevat seal nõusid pesnud mingi vanamees, sest meil oli hommikul täismaja.
Mu vana nädalavahetus oli väga äge. Ma olen väga rahul sellega, sest ma sain olla inimestega koos kogu aeg, mitte istuda siin läpakas ja oodata, millal nüüd süüa tegema hakata ja tööle minna saab. Reedel oli metsik pidu, laupäeval vähe rahulikum minu jaoks, sest reedene kurnas mind korralikult ära oma mäluaugukestega:).
Ma jõin ühte teistsugust Cuba jooki Cuba Passion:D Mulle väga meeldis. Mul on mingi kokteiliretseptide kaardike ka erinevate Cubade jaoks. Praegu plaanin teha Pinacoladat sellest pineapple omast. Sinna läheb veel ananssimahl ja koor... Ma ei tea täpselt milline, ilmselt sobib piim ka, aga mida paksem, seda kreemjam ja mõnusam ilmselt.
Ma lähen tšekin nüüd vahepeal facebooki ja ootan, millal järgmised mõtted ründavad. Enne oli nii palju, aga siis pidin ju siin seletama ja kirjutama hakkama, et enamvähem asjad selged oleks.
Ni igav, kui inimesed oma profiilile FB-s üldse pilte ei pane või noh, kui neid nähtavaks ei tehta võõrastele. Tee siis kasvõi üks kaust mõne pildiga, kus sa selgelt peal oled. Ma tahan ka näha ju. Paar pilti ikka leiad, mis avalikkusele näidata lõlbab. Eriti nõme on veel see, kui keegi selline lisab sind sõbralisti. Vastu ma ei lisa. Miks ma peaks kedagi vastu lisama, kui ma ei tunnegi teda. Mul on külllaga igasuguseid tuttavaid, kellega ma actually isegi rääkinud ja korralikult suhelnud olen, seal facebooki sõbrakas. Ja kui palju ma nendega siis praegu suhtlen ei tea?!?! Mõni kontakt tõesti kindlasti kulub ära ja mis on ka ainuke asjaolu, mis makes me reconsider, kas peaks ikka selle isiku endale sõbrakasse lisama. Ja ma olen ikka üks vastik uss- lasen eelarvamustel ja oma liiga rangetel põhimõtetel endast võimust võtta.
Davaiks. mai viitsi kommenteerida praegu enam. Peab kokkama hakkamaja sii smillagi tööle kablutama.
P.S. ja kuna ma just avastasin, et kahe päeva pärast on Taani tulekust aasta ja 1 kuu, siis mainin selle siin ka ära, siis ei pea enam kirjutama tllel päeval. ESMASPÄEV ka ju veel.
Nii, tänases saates käsitleme erinevaid teeemasid.
No on mõtete tung lihtsalt. Tulevad iseenesest. Mõtlesin, et kui niikuinii kodus passin, sest vaja veel tööle minna kella viiest ja siuke suht külm sügisilmväljas (no külm, võrreldes suvega, mingi 13 kraadi äkki). Jama on see, et siin ma pean ainult kuidagi oma mõtteid formuleerima, kirja panema ja laused moodustama. Minu jaoks on see ju päris keeruline, st et kui minult näiteks paluda miskit selgitada, siis on parem mitte küsida või kui mul järsku mingi päris geniaalne idee tuleb, siis ma oskan selle idee oma seletamisega nii peapeale pöörata, et krdi endal jookseb juhe kokku ja point tuleb poolekohaga toores.
Alguses tahtsin tegelikult ühe staatuse endale Facebooki lisada, aga kuna ma juba ühe panin, mis on võrdlemisi tähtis ("Any plans for tonight?"), siis ei tahtnud seda teisejärguliseks suruda uue staatusega. Seal on see Notes või Märkmed ka, aga ma mõtlesin, et mul on ju mu nõme blogi, et panen sinna kirja. Ja siis mõtlesin jälle et, aga seda ei loe keegi, aga ma tahaks, et keegi just seda postitust loeks. Kui ma oleks selle Facebooki postitanud, siis loomulikult mitte sellisel kujul nagu ma teen siin. Siin ma olen ilmselt vabam, sest see ei jõua eriti suurde massi, aga kui ma oleks sinna kirjutanud, siis äkki inglise keeles ja konkreetsemalt.
Sest et I feel like daaaaancing today. Ma igal nädalavahetusel tööl mõtlen, et krt, ma küürin neid nõusid täna eriti kiirelt, et saaks võimalikult varakult valmis ja et saaks pidu panema hakata, aga noh.. See kõik tuleneb sellest ühest ainsamast vabast nädalavahetusest, mis oli kohe pärast Outline proposal'it, koolis olime kõigest poolteist nädalat olnud. Selle semestri alguses tunnen end hästi, sest inimesed on minu ümber tuttavad ja võin end SUHT vabalt tunda ja välja elada. Kursakaaslased hakkavad juba harjuma minu debiilitsemisega.
Oeh, aga siinkohal väike vahemärkus (mõttetung). Vaatasin korraks eemale, aknast välja, pilk jooksis siis tagasi sülearvuti suunas, kuid silmad haakusid hetkeks aknalaual olevatele pudelitele...Vana Tallinn, Cuba Viin, Cuba Pineapple, mis on mingi viina baasil tehtud liköör vms, Bacardi Dragonberry. Need omakorda meenutavad mulle nabrinna tequilat ja poolt kasti õlut külmkapis. Kõik see tekitab frustratsiooni, et mina tahan pidu panna, aga ma olen tööl ja ma ei saa plaane teha. Aga savi see. Ma olen nüüd otsustanud, et ma uurin, mis plaanid teistel on ja kui vähegi võimalik siis ühinen nendega. Täna tahan pidu, kuid olukord on kahtlane, eile ei olnud nii kiire päev tööl, seega kardan, et täna on metsik, kuid pole kindel. Vb oli eile kergem lihtsalt sellepärast, et enne mind olevat seal nõusid pesnud mingi vanamees, sest meil oli hommikul täismaja.
Mu vana nädalavahetus oli väga äge. Ma olen väga rahul sellega, sest ma sain olla inimestega koos kogu aeg, mitte istuda siin läpakas ja oodata, millal nüüd süüa tegema hakata ja tööle minna saab. Reedel oli metsik pidu, laupäeval vähe rahulikum minu jaoks, sest reedene kurnas mind korralikult ära oma mäluaugukestega:).
Ma jõin ühte teistsugust Cuba jooki Cuba Passion:D Mulle väga meeldis. Mul on mingi kokteiliretseptide kaardike ka erinevate Cubade jaoks. Praegu plaanin teha Pinacoladat sellest pineapple omast. Sinna läheb veel ananssimahl ja koor... Ma ei tea täpselt milline, ilmselt sobib piim ka, aga mida paksem, seda kreemjam ja mõnusam ilmselt.
Ma lähen tšekin nüüd vahepeal facebooki ja ootan, millal järgmised mõtted ründavad. Enne oli nii palju, aga siis pidin ju siin seletama ja kirjutama hakkama, et enamvähem asjad selged oleks.
Ni igav, kui inimesed oma profiilile FB-s üldse pilte ei pane või noh, kui neid nähtavaks ei tehta võõrastele. Tee siis kasvõi üks kaust mõne pildiga, kus sa selgelt peal oled. Ma tahan ka näha ju. Paar pilti ikka leiad, mis avalikkusele näidata lõlbab. Eriti nõme on veel see, kui keegi selline lisab sind sõbralisti. Vastu ma ei lisa. Miks ma peaks kedagi vastu lisama, kui ma ei tunnegi teda. Mul on külllaga igasuguseid tuttavaid, kellega ma actually isegi rääkinud ja korralikult suhelnud olen, seal facebooki sõbrakas. Ja kui palju ma nendega siis praegu suhtlen ei tea?!?! Mõni kontakt tõesti kindlasti kulub ära ja mis on ka ainuke asjaolu, mis makes me reconsider, kas peaks ikka selle isiku endale sõbrakasse lisama. Ja ma olen ikka üks vastik uss- lasen eelarvamustel ja oma liiga rangetel põhimõtetel endast võimust võtta.
Davaiks. mai viitsi kommenteerida praegu enam. Peab kokkama hakkamaja sii smillagi tööle kablutama.
P.S. ja kuna ma just avastasin, et kahe päeva pärast on Taani tulekust aasta ja 1 kuu, siis mainin selle siin ka ära, siis ei pea enam kirjutama tllel päeval. ESMASPÄEV ka ju veel.
Sunday, August 21, 2011
367
Niisiis on tänane päev mul ainuke vaba kuni järgmise pühapäevani...sellepärast ma reedel pikemalt ei kirjutanudki.
Ma pean nüüd ruttu kirjutama, enne kui ma filmi liiga süvenen... Jah! Meil on nüüd telekas ka, ei vaatagi enam online-tvd läpakast. Korteris on olemas ka pesumasin, nõudepesumasin, kuivati ja samuti hiiglaslik garderoob. Ma olen väga rahul uue korteriga, kuid ma ei tea veel, kuidas me uue toanaabriga läbi hakkame saama, sest varem me kuigipalju ei suhelnudki. Esialgu tundub, et olukord on normaalne, aga mul läheb muidugi aega, enne kui end vabalt saan tundma hakata. Ta muidu on täitsa tore, just sellepärast, et vahepealt ta ütleb mulle decide women! Ma olen ju parasjagu otsustusvõimetu. Ja kurat, ma ei saa praegu üldse kirjutada, mõte on flmi peal...Skønne sild 1990, mis peaks tõlkes olema Ilus neiu vms. Päris veider.
Mingi tšikk tahab nunnaks saada, aga ise mõtleb kogu aeg ühest kutist, kuidas too teda mingil moel jumala eest sebima hakkaks... Ja siis arvas, et jäi suudlusest rasedaks. mingi kahtlane värk.
Aga nüüd sai film läbi, ootasin reklaamipausi, aga seda ei olnudki. Sellest hoolimata otsustasin sellisel hilisel tunnil kokata, mis siis, et kõht tühigi pole, aga noh. Siis homme vaja ainult üles soojendada, muidu jääb see tööleminek jälle viimasele minutile. Squash med kartoffel og æg i oven. Juustuga kaetud...Mmm
Olgu, aga nüüd tagasi üldise pläma juurde. 24. algab kool juba niiet siis hakkab tramburai juba vaikselt pihta. Äkki olen alguses isegi motiveeritud loengtes tähele panema. Facebooki peaks nendeks tundideks kinni panema. A no, eks näis. Kolmas semester - valime ise endale grupid, ma ei tea mingi 10 inimest meie klassis üldse. Aga küll selle vastu rohtu leiab. Jama lugu on aga see, et kui meie klassis on palju võõraid inimesi, siis mul on ebamugav end vabalt tunda, sest mind miski kuradima asja pärast täiega kotib, mida keegi minust arvab. Või tegelikult, ei ole nii oluline, mida nad arvavad, as long as see on hea! Kindlasti mõne aja pärast paljastan oma tõelise pale, kuid esialgu hoian alati madalat profiili. Rumal on nii teha tegelikult ja ma saan ise ka aru sellest, aga ma lihtsalt ei saa selle vastu midagi teha. Mõnikord mulle lihtsalt meeldib teha midagi hoopis teistmoodi kui õigem oleks ja ma tean, kuidas asju õigesti ajada, aga ma lihtsalt tahan teha teisiti, sest mulle meeldib. Näiteks, kui ma eelimises korteris kööki kokku pakkisin, siis selle asemel, et terve köök kokku pakkida ja siis ühe korraga koristada, tegin mina hoopis nii, et tegin aknalaua tühjaks ja siis tõmbasin selle lapiga üle, siis läksin kapi kallale ning kraamisin selle. Viimaks ülejäänud... Mis teha, olen natuke nikastunud vb.
Oi kurja, kus see nett vms vb arvuti mind ärritavad praegu. Vahepeal kui kirjutan, siis ilmuvad tähekesed korrektselt ja õigeaegselt ekraanile, aga vahepeal kiilub mõneks sekundiks tuimalt kinni ning siis näen alles mõne hetke pärast, mida ma siia kirjutanud olen või kas trükivigasid teen. Õõõh...
Nii, aeg-ajalt kiikan ahju ka, juust pealt juba parajalt kärssand, aga muna on tooores veeel.
Klikin siin ühelt kanalilt teisele ja ootan, kuni mõni hea film tuleb:). Siis Zaptori pealt tulevad filmide treilerid ja ma olen mingi 4-5 filmi tõmmanud juba, niet ükskord saan vaadata kõiki. Mul tegelikult arvutis on mingeid filme, aga ma ei viitsi neid kunagi vaadata...Eks ma nüüd siis ootan, kuni mõni tore noormees mu ükskord kinno kutsub, siis saan filmid vaadatud - vähemalt mõned neist.
Oeh, praegu ma kirjutan puhtalt ainult seda, mis pähe tuleb, ja mis lihased sõrmedesse toovad. See on ilmselt sellepärast, et telekas püüab mu silmad iga kahe minuti tagant. Ma isegi ei tea, kui palju ma kirjutanud olen.
Olgu siis, pärast imelist kolme nädalat Eestis olekut, olen ma taaskord täis armastust ja igatsust. Kuid nüüd on aeg tulla tagasi reaalsusesse. Ees on veel vähemalt 2,5 aastat ülikooli. Katja on leedus, toob seal mõned puuduolevad asjad meie korterisse ja hakkab elu jälle pihta. Järgmisel nädalal olen kogu aeg tööl, kolmapäeval hakkab kool ja eks siis tuleb rohkem informatsiooni.
Seniks aga nägemist, täna siiski polnud riline kirjutamispäev. :)
Ma pean nüüd ruttu kirjutama, enne kui ma filmi liiga süvenen... Jah! Meil on nüüd telekas ka, ei vaatagi enam online-tvd läpakast. Korteris on olemas ka pesumasin, nõudepesumasin, kuivati ja samuti hiiglaslik garderoob. Ma olen väga rahul uue korteriga, kuid ma ei tea veel, kuidas me uue toanaabriga läbi hakkame saama, sest varem me kuigipalju ei suhelnudki. Esialgu tundub, et olukord on normaalne, aga mul läheb muidugi aega, enne kui end vabalt saan tundma hakata. Ta muidu on täitsa tore, just sellepärast, et vahepealt ta ütleb mulle decide women! Ma olen ju parasjagu otsustusvõimetu. Ja kurat, ma ei saa praegu üldse kirjutada, mõte on flmi peal...Skønne sild 1990, mis peaks tõlkes olema Ilus neiu vms. Päris veider.
Mingi tšikk tahab nunnaks saada, aga ise mõtleb kogu aeg ühest kutist, kuidas too teda mingil moel jumala eest sebima hakkaks... Ja siis arvas, et jäi suudlusest rasedaks. mingi kahtlane värk.
Aga nüüd sai film läbi, ootasin reklaamipausi, aga seda ei olnudki. Sellest hoolimata otsustasin sellisel hilisel tunnil kokata, mis siis, et kõht tühigi pole, aga noh. Siis homme vaja ainult üles soojendada, muidu jääb see tööleminek jälle viimasele minutile. Squash med kartoffel og æg i oven. Juustuga kaetud...Mmm
Olgu, aga nüüd tagasi üldise pläma juurde. 24. algab kool juba niiet siis hakkab tramburai juba vaikselt pihta. Äkki olen alguses isegi motiveeritud loengtes tähele panema. Facebooki peaks nendeks tundideks kinni panema. A no, eks näis. Kolmas semester - valime ise endale grupid, ma ei tea mingi 10 inimest meie klassis üldse. Aga küll selle vastu rohtu leiab. Jama lugu on aga see, et kui meie klassis on palju võõraid inimesi, siis mul on ebamugav end vabalt tunda, sest mind miski kuradima asja pärast täiega kotib, mida keegi minust arvab. Või tegelikult, ei ole nii oluline, mida nad arvavad, as long as see on hea! Kindlasti mõne aja pärast paljastan oma tõelise pale, kuid esialgu hoian alati madalat profiili. Rumal on nii teha tegelikult ja ma saan ise ka aru sellest, aga ma lihtsalt ei saa selle vastu midagi teha. Mõnikord mulle lihtsalt meeldib teha midagi hoopis teistmoodi kui õigem oleks ja ma tean, kuidas asju õigesti ajada, aga ma lihtsalt tahan teha teisiti, sest mulle meeldib. Näiteks, kui ma eelimises korteris kööki kokku pakkisin, siis selle asemel, et terve köök kokku pakkida ja siis ühe korraga koristada, tegin mina hoopis nii, et tegin aknalaua tühjaks ja siis tõmbasin selle lapiga üle, siis läksin kapi kallale ning kraamisin selle. Viimaks ülejäänud... Mis teha, olen natuke nikastunud vb.
Oi kurja, kus see nett vms vb arvuti mind ärritavad praegu. Vahepeal kui kirjutan, siis ilmuvad tähekesed korrektselt ja õigeaegselt ekraanile, aga vahepeal kiilub mõneks sekundiks tuimalt kinni ning siis näen alles mõne hetke pärast, mida ma siia kirjutanud olen või kas trükivigasid teen. Õõõh...
Nii, aeg-ajalt kiikan ahju ka, juust pealt juba parajalt kärssand, aga muna on tooores veeel.
Klikin siin ühelt kanalilt teisele ja ootan, kuni mõni hea film tuleb:). Siis Zaptori pealt tulevad filmide treilerid ja ma olen mingi 4-5 filmi tõmmanud juba, niet ükskord saan vaadata kõiki. Mul tegelikult arvutis on mingeid filme, aga ma ei viitsi neid kunagi vaadata...Eks ma nüüd siis ootan, kuni mõni tore noormees mu ükskord kinno kutsub, siis saan filmid vaadatud - vähemalt mõned neist.
Oeh, praegu ma kirjutan puhtalt ainult seda, mis pähe tuleb, ja mis lihased sõrmedesse toovad. See on ilmselt sellepärast, et telekas püüab mu silmad iga kahe minuti tagant. Ma isegi ei tea, kui palju ma kirjutanud olen.
Olgu siis, pärast imelist kolme nädalat Eestis olekut, olen ma taaskord täis armastust ja igatsust. Kuid nüüd on aeg tulla tagasi reaalsusesse. Ees on veel vähemalt 2,5 aastat ülikooli. Katja on leedus, toob seal mõned puuduolevad asjad meie korterisse ja hakkab elu jälle pihta. Järgmisel nädalal olen kogu aeg tööl, kolmapäeval hakkab kool ja eks siis tuleb rohkem informatsiooni.
Seniks aga nägemist, täna siiski polnud riline kirjutamispäev. :)
Friday, August 19, 2011
19. august 2011
Aasta tagasi istusin ma lennukile, mis lennutas mu Tallinast Riiga ja sealt Kopenhaagenisse, kust raudtee suunas mu Horsensisse. JAH, Taani tulekust on möödas 12 kuud - 1 aasta.
Nüüdseks olen kolinud juba 2 korda. 15. augustist rendime Jekaterinaga korterit Nygade tänaval, majas numbriga 17. Õige aadress on siis Nygade 17,2 8700 Horsens. See asub kõigest paari maja kaugusel minu vanast korterist.
Kuna möödas on täpselt 1 aasta, siis olen ma ometigi sunnitud ju selle postituse siia panema, aga pikema postituse kirjutan ehk kunagi hiljem, paari päeva pärast näiteks, sest pühapäevad on mul vabad...
Peatse kohtumiseni.
Nüüdseks olen kolinud juba 2 korda. 15. augustist rendime Jekaterinaga korterit Nygade tänaval, majas numbriga 17. Õige aadress on siis Nygade 17,2 8700 Horsens. See asub kõigest paari maja kaugusel minu vanast korterist.
Kuna möödas on täpselt 1 aasta, siis olen ma ometigi sunnitud ju selle postituse siia panema, aga pikema postituse kirjutan ehk kunagi hiljem, paari päeva pärast näiteks, sest pühapäevad on mul vabad...
Peatse kohtumiseni.
Monday, July 18, 2011
Sätin puhkusele...
Olukord jõudis omadega nüüd nii kaugele, et pikk töörügamine on selleks korraks läbi. Oli ikka päris ränk küll. Nagu ma juba Facebooki postitasin siis mu küüntest pole enam midagi alles suht.. Noh mingi miinuspikkus ainult, see mis naha küljes veel kinni on. Siis sõrmeotsad on hommikuti tuimad ja käed surevad jõle kiiresti ära. Selg on ka parajalt valus ikka. Seisund õnneks järjest paraneb, varsti saab koju.
Täna veel kütsin sajaga oma kätele valu ja koristasin/pakkisin oma elamist. Ma pean ju välja kolima. 19. juulil kell 14 tuleb üürileandja ja võtab võtmed. Mina sel ajal siis juba olen Tartu poole teel (15.00 eesti aja järgi). Enne seda on mul Romani abiga vaja asjad transportida nende juurde või kuhugile:D, sest MUL POLE UUT KODU. Stefu küll ütles, et Jaamas on mu kodu, aga no siin peaks ka üks veel olema nii umbes kaks ja pool aastat. Siis on mul vaja veel modem Stofasse tagasi viia, nende esindus asub mingi 5 km Horsensist väljas ja ma pole isegi päris kindel, mis kellani nad homme lahti on. Siis ma pean veel Katjaga kokku saama, et natuke korteri asju punuda.
Niisis on päeval mul megakiire, aga pärast mingi kella viite-kuute olen täislaks nolaifer. Netti pole, asju pole, kedagi ei ole. Isegi mu ajutine toanaaber Raido on tööl. Äkki tüütan naabreid siis vms. Täna laenasin alumise naabri käest tolmuimejat. Ma kardan, et see noormees ei tea, et tolmuimejakotti saab vahetada:). Ma tegelikult küll ei uurinud, kui täis see oli, aga väike masin ohkis ja puhkis ja ajas vastikut tolmuhaisu välja.
Kell 2.24 alustan ametlikult oma reisi. Horsensist läheb rong nii vara ja jõuab Kopenhaagenisse kella kuueks juba. Ma käisin raudteejaamas piletit ostmas ja sealne müüja oli väga abivalmis, armas ja taibukas. Nimelt ütlesin kuhu sõita soovin ja millal lennuk läheb jne. ja siis ta kohe mõtles jaa, nii 2 h peab varem kohal olema jne. Ja siis mina loomulikult olin enne juba uurinud millal ma võiksin sinna saabuda, sest see 2 h on ju soovituslik vms ja check in suletakse mingi 40 mintsa enne lendu... Igastahes minu järelduste järgi oleks võinud 4:48 ka minna, aga kuna see jõuab mingi 7:49 siis on see natuke liiga hilja. Aga mul kama. Mida varem seda parem. Mul voodit ega midagi niikuinii ei ole, niiet tududa ei saa. Loodetavasti rongis tuleb mõnus uni.
Lennuk peaks plaanikohaselt väljuma 9:40 ja eestisse jõudma 12:15 - tundub pikk lend? eieiei tegelikult ainult 1:35 Estonian airiga, lihtsalt tunnine ajavahe Taaniga:).
Siis kohaliku abiga transpordina ma end Tallinna bussijaama ja soetan pileti ilmselt 13:30 bussile, mis on noorteekspress. Kui pileteid muidugi on veel. Vastasel juhul tulen varem äkki. A mul ei ole eurosid kurat... Aiii.. Nojah. Eks ma siis vahetan miskit kuskil.
MA POLE VEEL EURODEGA ÜHTEGI TEHINGUT TEINUD - reaalselt vähemalt mitte. Interneti kaudu ostsin ainult lennupiletid. Eestis panen kõik poodide kataloogid padja alla, siis jäävad hinnad meelde, muidu mul maruraske majandada, kui üks kord siit kogu täiega tagasi tulen.
Eniveis, korter koristatud ja kokku pakitud, ma arvan, et olen valmis tulema küll.
Varsti näeme, kallid sõbrad ; )
Täna veel kütsin sajaga oma kätele valu ja koristasin/pakkisin oma elamist. Ma pean ju välja kolima. 19. juulil kell 14 tuleb üürileandja ja võtab võtmed. Mina sel ajal siis juba olen Tartu poole teel (15.00 eesti aja järgi). Enne seda on mul Romani abiga vaja asjad transportida nende juurde või kuhugile:D, sest MUL POLE UUT KODU. Stefu küll ütles, et Jaamas on mu kodu, aga no siin peaks ka üks veel olema nii umbes kaks ja pool aastat. Siis on mul vaja veel modem Stofasse tagasi viia, nende esindus asub mingi 5 km Horsensist väljas ja ma pole isegi päris kindel, mis kellani nad homme lahti on. Siis ma pean veel Katjaga kokku saama, et natuke korteri asju punuda.
Niisis on päeval mul megakiire, aga pärast mingi kella viite-kuute olen täislaks nolaifer. Netti pole, asju pole, kedagi ei ole. Isegi mu ajutine toanaaber Raido on tööl. Äkki tüütan naabreid siis vms. Täna laenasin alumise naabri käest tolmuimejat. Ma kardan, et see noormees ei tea, et tolmuimejakotti saab vahetada:). Ma tegelikult küll ei uurinud, kui täis see oli, aga väike masin ohkis ja puhkis ja ajas vastikut tolmuhaisu välja.
Kell 2.24 alustan ametlikult oma reisi. Horsensist läheb rong nii vara ja jõuab Kopenhaagenisse kella kuueks juba. Ma käisin raudteejaamas piletit ostmas ja sealne müüja oli väga abivalmis, armas ja taibukas. Nimelt ütlesin kuhu sõita soovin ja millal lennuk läheb jne. ja siis ta kohe mõtles jaa, nii 2 h peab varem kohal olema jne. Ja siis mina loomulikult olin enne juba uurinud millal ma võiksin sinna saabuda, sest see 2 h on ju soovituslik vms ja check in suletakse mingi 40 mintsa enne lendu... Igastahes minu järelduste järgi oleks võinud 4:48 ka minna, aga kuna see jõuab mingi 7:49 siis on see natuke liiga hilja. Aga mul kama. Mida varem seda parem. Mul voodit ega midagi niikuinii ei ole, niiet tududa ei saa. Loodetavasti rongis tuleb mõnus uni.
Lennuk peaks plaanikohaselt väljuma 9:40 ja eestisse jõudma 12:15 - tundub pikk lend? eieiei tegelikult ainult 1:35 Estonian airiga, lihtsalt tunnine ajavahe Taaniga:).
Siis kohaliku abiga transpordina ma end Tallinna bussijaama ja soetan pileti ilmselt 13:30 bussile, mis on noorteekspress. Kui pileteid muidugi on veel. Vastasel juhul tulen varem äkki. A mul ei ole eurosid kurat... Aiii.. Nojah. Eks ma siis vahetan miskit kuskil.
MA POLE VEEL EURODEGA ÜHTEGI TEHINGUT TEINUD - reaalselt vähemalt mitte. Interneti kaudu ostsin ainult lennupiletid. Eestis panen kõik poodide kataloogid padja alla, siis jäävad hinnad meelde, muidu mul maruraske majandada, kui üks kord siit kogu täiega tagasi tulen.
Eniveis, korter koristatud ja kokku pakitud, ma arvan, et olen valmis tulema küll.
Varsti näeme, kallid sõbrad ; )
Friday, July 1, 2011
Kuidas mul läheb?
Kätte on jõudnud oodatud hetk - saan juba öelda, et ainult 2,5 aastat veel õppida vaja. Taanis peab natuke kauem olema ikka, sest praegu alles juuli ja juulikuu ja augustikuu tuleb juurde arvestada, niiet siis on 2 aastat 7-8 kuud. Umbes.
Jumal tänatud et see semester läbi sai. Üks jubedamaid ilmselt. Kuid samas miskit sellist, mis mulle just meeldib. Kahekorruseline elamu keldriga. Noh, teisi asju pole veel eriti proovinud niiet ei tohi veel eriti miskit öelda. Aga pinge on mööödas. Nüüd saan seda niinimetatud suve natukese nautida.Viimastel päevadel enne eksamit ma põhimõtteliselt elasin koolis. Kodus polnud eriti miskit süüagi, mingi hallitav leib kiirelt hamba alla pista. Enne eksamit magasin vaevaliselt kolm tundi, koolis olin kella 2.30 öösel. Ja ikka ei jõudnud kõike valmis. Ei olnud selle grupitööga rahul. Ma ei suuda ka enda võimeid objektiivselt hinnata. Või noh, vb oskan just õigesti hinnata, aga ma arvesta oma tüdimuse ja laiskusega, mis ming ikka aeg-ajalt ülesannete juurest Facebooki viisid. Eniveis, keda detailselt miski konkreetne teema huvitab, siis võin rääkida, aga nagu ma juba siin tüdimust mainisin siis tüdinen ma suht kiiresti kirjutamisest ära. Ma olen rohkem rääkija:D.
Aga eksam läks normaalselt iseenesest, kui välja arvestada meie grupi nõrkused nagu näiteks informatsiooni jagamine ja laiskus. Me ei jüudnud kõigega valmis ja ei teadnud teiste detailidest paari asja. Tegelikult minu puhul oli nii, et ma pidin selgitama ühte katusedetaili, aga ma polnud sellega eriti tutvunud, kuna olin hakanud usladama seda grupiliiget, kes selle autor oli. Sergiuga sain suht hästi läbi (niisama olime bitchid) ja ta ikka tegi ka midagi. Sai omaks jopeks:D. Mul muidu on jah probleeme teiste usaldamisega, sellepärast ei tahtnudki teistele grupikatele mingeid ülesandeid anda, ei saa hakkama ju. Aga noh, niiviisi jäi üks asi täiesti lõpetamata:S.
Õõõõh- Margot, võta end kokku ja ära kaldu teemast kõrvale (siiski kerge kõrvalekalle - ma olen eriti easyly distracted - eriti viimastel päevadel koolis ja sellepärast läkski nii kaua mõne värgendusega). Aga nüüd siiski eksamist - Grupi presentatsioon oli jooksev ja okei. Mulle meeldis väljanägemine ka. Razvan seda ikka oskas lõpuks. Pärast minu nõudmisi, kuigi organiseerimist oleks vb rohkem vaja olnud. Mai tea.
Individuaalse presenatsiooni järjekorras olin ma loomulikult jälle esimene ja ma olen väga rahul sellega. Kes mind piisavalt tunnevad, teavad et tahan sitast võimalikult kiiresti lahti saada:). Ma arvan,e t meie klassil oli kõige rohkem õpetajaid vahtimas. Kõik klassijuhatajad Karen, Karsten ja Bent, siis Planeerimise ja majandamise õps Anders, siis Sanitaartehnik Keegi, eem savi, mis ta nimi on ja siis keegi external view ka, kes oli mingi mai tea kes. Päris ülbe nina tundus olevat. Mult küsiti päääris palju küsimusi, see münes müttes halb, see tähendab, et ma räääkisin vb liiga vähe. Aga me pidime ju aja sisse mahtuma - ja kes see muu siis end ohverdab, kui mitte Margot - teen ära suure osa tööst ja rääägin vähem. Sealt siis tuli ka ilmselt tulemus -7- tervele grupile sama. Teiselt läks ka kenasti iseenesest. Meie hindamisspsteem siin on -3 kuni 12, aga hinded on -3, 0 - nendega läbi ei saa. Siis 2, 4, 7, 10, 12. Eesti keeles sain ma umbes nelja punktiga äkki. Või kui 12 on 5 + siis lihtsalt neli. Õpetajad ütlesid, et SUUUUR seitse on, niiet jah Tugev seitse.
Ma alguses ei olnud rahul, võrreldes kui palju ma selle gruppi heaks tegin, aga noh, mõned vead olid ja müned asjad tegemata ka. Olen harjunud nüüd sellega:)
Pärast presenatsiooni tegime kerged hot dogid grilli peal ja võtsime paar õlli, ilus ilm oli. Keegi minuga möllu panna ei tahtnud, sest kõik kas töötasid, õppisid (mõnedel oli veel eksam, mõnel isegi täna veel:S) või pakkisid asju kokku. Niisis oli tulemuseks see, et ma läksin koju magama ja siis ikka veel keegi ei tahtnud möllu panna, läksingi pärispäris magama kell 21. Järgmisel päeval oli juba kokku lepitud kerge grill jne. Aga noh, ilm oli mingi kaka.
Muidu oli suht produktiivne päev, pesin pesu ja natuke kasisin siin, või pigem üritasin organiseerida oma asju. Siis käisin kiirelt shoppamas, ostsin Gordons dry gini ja 4,5 liitrit sprite'i, sest kolmele spraidile oli soodukas. Sain lahjasid kokse teha kah. Niisiis Nastja ja mingite teiste lätakatega uimardasime Tekniks kollegiumi juurde. Mõneed hinged olid ikka tavatsenud kohale tulla. Suht chill oli. Mitte midagi erilist.
Pärast läksime downtowni. Istusime sekundi Long Johnis, siis läksime Hekkenfeldti japärast Crazy Daisysse, kus mul tuli idee, et peaks paremini riidesse panema end. Käisin kiirelt kodus ja tõmbasin minikleidi selga.
See tõestas, et -I still got it!:D Get it?;)
Nüüd siis pärast mitmepäevalist plaani oma blogi täiendada võtsin end kätte ja tegin seda, sest Daria eile ütles, et asendab mind see nv. Ehk mul nv vabaaaaa! Ta sai teada, et saab 2 päeva varem ära minna, ehk siis minul hakkab juba järgmise nädala kolmapäevast töötrall pihta. 19. juuli tulen Eestisse, niiet kõik (mitte keegi), kelle silmad siin mööda seda teksti jooksevad - võtke ühendust:). 5.-6. august ofcourse olen JAMil ja 11. august olen tagasi Taanimaal, et jälle tööle minna, sest Daria vend abiellub ja ta läheb siis koju jälle.
Jõin just kohvi, panin jäätist sisse ja värki.. kuksmuks. Jah. Aga nüüd sain järjekordse ma-ei-tea-kui-kaua-aega maha kulutada, sest üksind aon suht igav. Sirje läks Norra tööle, poisid kõik pmts Eestis. Inimesed lähevad kõik minema. A mis seal ikka. Ma avastasin emme saadetud paki küljest salatasku, kus oli Kroonika ja Mood, niiet saan Eesti klatši lugeda:). Viin end osaliselt asjaga kurssi, enne kui oma nina sinnamaale pistan.
Okei, olge tublid siis ja varsti juba näeme- keda näen, keda mitte.
Jumal tänatud et see semester läbi sai. Üks jubedamaid ilmselt. Kuid samas miskit sellist, mis mulle just meeldib. Kahekorruseline elamu keldriga. Noh, teisi asju pole veel eriti proovinud niiet ei tohi veel eriti miskit öelda. Aga pinge on mööödas. Nüüd saan seda niinimetatud suve natukese nautida.Viimastel päevadel enne eksamit ma põhimõtteliselt elasin koolis. Kodus polnud eriti miskit süüagi, mingi hallitav leib kiirelt hamba alla pista. Enne eksamit magasin vaevaliselt kolm tundi, koolis olin kella 2.30 öösel. Ja ikka ei jõudnud kõike valmis. Ei olnud selle grupitööga rahul. Ma ei suuda ka enda võimeid objektiivselt hinnata. Või noh, vb oskan just õigesti hinnata, aga ma arvesta oma tüdimuse ja laiskusega, mis ming ikka aeg-ajalt ülesannete juurest Facebooki viisid. Eniveis, keda detailselt miski konkreetne teema huvitab, siis võin rääkida, aga nagu ma juba siin tüdimust mainisin siis tüdinen ma suht kiiresti kirjutamisest ära. Ma olen rohkem rääkija:D.
Aga eksam läks normaalselt iseenesest, kui välja arvestada meie grupi nõrkused nagu näiteks informatsiooni jagamine ja laiskus. Me ei jüudnud kõigega valmis ja ei teadnud teiste detailidest paari asja. Tegelikult minu puhul oli nii, et ma pidin selgitama ühte katusedetaili, aga ma polnud sellega eriti tutvunud, kuna olin hakanud usladama seda grupiliiget, kes selle autor oli. Sergiuga sain suht hästi läbi (niisama olime bitchid) ja ta ikka tegi ka midagi. Sai omaks jopeks:D. Mul muidu on jah probleeme teiste usaldamisega, sellepärast ei tahtnudki teistele grupikatele mingeid ülesandeid anda, ei saa hakkama ju. Aga noh, niiviisi jäi üks asi täiesti lõpetamata:S.
Õõõõh- Margot, võta end kokku ja ära kaldu teemast kõrvale (siiski kerge kõrvalekalle - ma olen eriti easyly distracted - eriti viimastel päevadel koolis ja sellepärast läkski nii kaua mõne värgendusega). Aga nüüd siiski eksamist - Grupi presentatsioon oli jooksev ja okei. Mulle meeldis väljanägemine ka. Razvan seda ikka oskas lõpuks. Pärast minu nõudmisi, kuigi organiseerimist oleks vb rohkem vaja olnud. Mai tea.
Individuaalse presenatsiooni järjekorras olin ma loomulikult jälle esimene ja ma olen väga rahul sellega. Kes mind piisavalt tunnevad, teavad et tahan sitast võimalikult kiiresti lahti saada:). Ma arvan,e t meie klassil oli kõige rohkem õpetajaid vahtimas. Kõik klassijuhatajad Karen, Karsten ja Bent, siis Planeerimise ja majandamise õps Anders, siis Sanitaartehnik Keegi, eem savi, mis ta nimi on ja siis keegi external view ka, kes oli mingi mai tea kes. Päris ülbe nina tundus olevat. Mult küsiti päääris palju küsimusi, see münes müttes halb, see tähendab, et ma räääkisin vb liiga vähe. Aga me pidime ju aja sisse mahtuma - ja kes see muu siis end ohverdab, kui mitte Margot - teen ära suure osa tööst ja rääägin vähem. Sealt siis tuli ka ilmselt tulemus -7- tervele grupile sama. Teiselt läks ka kenasti iseenesest. Meie hindamisspsteem siin on -3 kuni 12, aga hinded on -3, 0 - nendega läbi ei saa. Siis 2, 4, 7, 10, 12. Eesti keeles sain ma umbes nelja punktiga äkki. Või kui 12 on 5 + siis lihtsalt neli. Õpetajad ütlesid, et SUUUUR seitse on, niiet jah Tugev seitse.
Ma alguses ei olnud rahul, võrreldes kui palju ma selle gruppi heaks tegin, aga noh, mõned vead olid ja müned asjad tegemata ka. Olen harjunud nüüd sellega:)
Pärast presenatsiooni tegime kerged hot dogid grilli peal ja võtsime paar õlli, ilus ilm oli. Keegi minuga möllu panna ei tahtnud, sest kõik kas töötasid, õppisid (mõnedel oli veel eksam, mõnel isegi täna veel:S) või pakkisid asju kokku. Niisis oli tulemuseks see, et ma läksin koju magama ja siis ikka veel keegi ei tahtnud möllu panna, läksingi pärispäris magama kell 21. Järgmisel päeval oli juba kokku lepitud kerge grill jne. Aga noh, ilm oli mingi kaka.
Muidu oli suht produktiivne päev, pesin pesu ja natuke kasisin siin, või pigem üritasin organiseerida oma asju. Siis käisin kiirelt shoppamas, ostsin Gordons dry gini ja 4,5 liitrit sprite'i, sest kolmele spraidile oli soodukas. Sain lahjasid kokse teha kah. Niisiis Nastja ja mingite teiste lätakatega uimardasime Tekniks kollegiumi juurde. Mõneed hinged olid ikka tavatsenud kohale tulla. Suht chill oli. Mitte midagi erilist.
Pärast läksime downtowni. Istusime sekundi Long Johnis, siis läksime Hekkenfeldti japärast Crazy Daisysse, kus mul tuli idee, et peaks paremini riidesse panema end. Käisin kiirelt kodus ja tõmbasin minikleidi selga.
See tõestas, et -I still got it!:D Get it?;)
Nüüd siis pärast mitmepäevalist plaani oma blogi täiendada võtsin end kätte ja tegin seda, sest Daria eile ütles, et asendab mind see nv. Ehk mul nv vabaaaaa! Ta sai teada, et saab 2 päeva varem ära minna, ehk siis minul hakkab juba järgmise nädala kolmapäevast töötrall pihta. 19. juuli tulen Eestisse, niiet kõik (mitte keegi), kelle silmad siin mööda seda teksti jooksevad - võtke ühendust:). 5.-6. august ofcourse olen JAMil ja 11. august olen tagasi Taanimaal, et jälle tööle minna, sest Daria vend abiellub ja ta läheb siis koju jälle.
Jõin just kohvi, panin jäätist sisse ja värki.. kuksmuks. Jah. Aga nüüd sain järjekordse ma-ei-tea-kui-kaua-aega maha kulutada, sest üksind aon suht igav. Sirje läks Norra tööle, poisid kõik pmts Eestis. Inimesed lähevad kõik minema. A mis seal ikka. Ma avastasin emme saadetud paki küljest salatasku, kus oli Kroonika ja Mood, niiet saan Eesti klatši lugeda:). Viin end osaliselt asjaga kurssi, enne kui oma nina sinnamaale pistan.
Okei, olge tublid siis ja varsti juba näeme- keda näen, keda mitte.
Thursday, June 9, 2011
Ära loe
Sunday, May 1, 2011
Pühapäeva õhtu...
...pärast rasket nädalat.
Nagu ma siia juba kirjutanud olen, siis sain lõpuks tööle. Koht on üliarmas aga seal on suht kiire kogu aeg. Töötan seal reedeti ja laupäeviti, mis on üldjuhul kõige tempokamad. Eelmisl reedel ma tööl ei käinud, sest pidin terve nädala teist nõudepesijat asendama. Ehk siis laupäevast laupäevani, pühapäev välja arvestada, sest pühapäeval on see koht kinni. Esmaspäev oli rahulikum aga teistel päevadel oli kogu aeg miskit siukest raskemat. ja loomulikult veel kool. Koolis ma lihtsalt surin, väsimus tappis. 5 tundi und ongi tegelikult siuke tudengielule kohane, aga mitte siis, kui pead 8 tundi koolis olema ehk siis esmasp, teisip, neljap. Nädala algus oli veel okei, aga mida aeg edasi seda rohekem ma väsinud olin. Keha ikka ei ole veel päris harjunud sellega. No ja ma parem ei hakka siin oma kätest ja küüntest ja samuti ka jalgadest rääkima. Selg ka suht andis tunda. Neljapäeval lihtsalt tegin kergelt poppi viimastest tundidest,e t kodus magada saaks veel, tegelikult kolmapäeval tahtsin ka varem koju tulla, aga ei õnnestunud.
See teine nõudepesija on pmts jumal minu jaoks. Ma ei kujuta ette, kuidas tema suudab kogu aeg nädala sees niiviisi jutti mässata ja tema lõpetab ome töö üldjuhul mingi tund aega varem kui mina. Ma ikka loodan, et ma ka muutun kiiremaks. Aga mul oleks nagu mingi psüühiline probleem: kogu aeg lõpetan samal ajal. Laupäeval oli natukese rahulikum seekord ja mul oli enamik asju juba kella 11-12 vahel tehtud aga ikka läks mingi kella kaheni välja. Aru ma ei taipa lihtsalt.
Reedel oli meil veel Intrnational day ka. Ma muidugi söögi valmistamisest osa ei saanud võtta, seekord Sergei ja Sirje valmistasid pikkpoisse, Kirsika tegi õunakooki ja meie vene eestlased tegid Tiramisu kooki. Vms sellesarnast. Minu arvates eelmine aasta oli edukam natukene, aga võib-olla tuleb see sellest, et ma olin väsinud.
Ronisin niipea kui võimalik koju, et kerge uinak teha jälle enne tööd ja oligi laadna.
Nüüd ma siis olen terve päeva lebotanud suht. Mõtlen veel kerg rattasõidu teha, senikaua kuni pesumasin peseb ja siis järgmisesse nädalasse sukelduda ja tõsiselt tööle hakata (projekt tahab lõpetamist).
Olge mõnusad!
Nagu ma siia juba kirjutanud olen, siis sain lõpuks tööle. Koht on üliarmas aga seal on suht kiire kogu aeg. Töötan seal reedeti ja laupäeviti, mis on üldjuhul kõige tempokamad. Eelmisl reedel ma tööl ei käinud, sest pidin terve nädala teist nõudepesijat asendama. Ehk siis laupäevast laupäevani, pühapäev välja arvestada, sest pühapäeval on see koht kinni. Esmaspäev oli rahulikum aga teistel päevadel oli kogu aeg miskit siukest raskemat. ja loomulikult veel kool. Koolis ma lihtsalt surin, väsimus tappis. 5 tundi und ongi tegelikult siuke tudengielule kohane, aga mitte siis, kui pead 8 tundi koolis olema ehk siis esmasp, teisip, neljap. Nädala algus oli veel okei, aga mida aeg edasi seda rohekem ma väsinud olin. Keha ikka ei ole veel päris harjunud sellega. No ja ma parem ei hakka siin oma kätest ja küüntest ja samuti ka jalgadest rääkima. Selg ka suht andis tunda. Neljapäeval lihtsalt tegin kergelt poppi viimastest tundidest,e t kodus magada saaks veel, tegelikult kolmapäeval tahtsin ka varem koju tulla, aga ei õnnestunud.
See teine nõudepesija on pmts jumal minu jaoks. Ma ei kujuta ette, kuidas tema suudab kogu aeg nädala sees niiviisi jutti mässata ja tema lõpetab ome töö üldjuhul mingi tund aega varem kui mina. Ma ikka loodan, et ma ka muutun kiiremaks. Aga mul oleks nagu mingi psüühiline probleem: kogu aeg lõpetan samal ajal. Laupäeval oli natukese rahulikum seekord ja mul oli enamik asju juba kella 11-12 vahel tehtud aga ikka läks mingi kella kaheni välja. Aru ma ei taipa lihtsalt.
Reedel oli meil veel Intrnational day ka. Ma muidugi söögi valmistamisest osa ei saanud võtta, seekord Sergei ja Sirje valmistasid pikkpoisse, Kirsika tegi õunakooki ja meie vene eestlased tegid Tiramisu kooki. Vms sellesarnast. Minu arvates eelmine aasta oli edukam natukene, aga võib-olla tuleb see sellest, et ma olin väsinud.
Ronisin niipea kui võimalik koju, et kerge uinak teha jälle enne tööd ja oligi laadna.
Nüüd ma siis olen terve päeva lebotanud suht. Mõtlen veel kerg rattasõidu teha, senikaua kuni pesumasin peseb ja siis järgmisesse nädalasse sukelduda ja tõsiselt tööle hakata (projekt tahab lõpetamist).
Olge mõnusad!
Tuesday, April 19, 2011
8 kuud
Taanimaaaal.
Praegu on mul vaheaeg. Easter holiday. Tööle ma see nädal ei pea minema enne kui laupäeval ja siis terve nädal jutti, sest pean teist tüdrukut asendama ja pärast seda iga reede ja laupäev tööl. Päris raske on seal, kiiire on kogu aeg ja käed on pärast läbi mõnda aega ja kui veel kool ka enne on, siis on päris hullumaja, sealt saan siukse trenni, et ise ka ei usu. Aga küll ma hakkama saan.
Täna käisin mere ääres tšilllimas veits.
Ma kavatsesin natukese rohkem kirjutada, aga ma es viitsi enam eriti. Lihtsalt kuhugile peab oma märgi panema, et 8. kuu siin on täis saanud.
Tegelikult ma ikka lisan paar asja
Pildike merest... ja
üks pildike meie tagahoovist, milel alumised naabrid korda tegid (ilmselt igakevadine number neil). Loomulikult ütlesid nad mulle, et nüüd võite oma sõbrad külla kutsuda ja siin istuda. Grilli võime ka kasutada, niiet ülitšill ma ütlen.
ajaaa, international day on 29. aprill. Mõtleme veel, mis selle jaoks valmistada, aga mõtteid jagub küllaga.
Ok, olge terved ja nautige kevadet!
xoxo :D:D
Praegu on mul vaheaeg. Easter holiday. Tööle ma see nädal ei pea minema enne kui laupäeval ja siis terve nädal jutti, sest pean teist tüdrukut asendama ja pärast seda iga reede ja laupäev tööl. Päris raske on seal, kiiire on kogu aeg ja käed on pärast läbi mõnda aega ja kui veel kool ka enne on, siis on päris hullumaja, sealt saan siukse trenni, et ise ka ei usu. Aga küll ma hakkama saan.
Täna käisin mere ääres tšilllimas veits.
Ma kavatsesin natukese rohkem kirjutada, aga ma es viitsi enam eriti. Lihtsalt kuhugile peab oma märgi panema, et 8. kuu siin on täis saanud.
Tegelikult ma ikka lisan paar asja
Pildike merest... ja
üks pildike meie tagahoovist, milel alumised naabrid korda tegid (ilmselt igakevadine number neil). Loomulikult ütlesid nad mulle, et nüüd võite oma sõbrad külla kutsuda ja siin istuda. Grilli võime ka kasutada, niiet ülitšill ma ütlen.
ajaaa, international day on 29. aprill. Mõtleme veel, mis selle jaoks valmistada, aga mõtteid jagub küllaga.
Ok, olge terved ja nautige kevadet!
xoxo :D:D
Sunday, April 10, 2011
Max sai tööle
Või noh, esialgu võib nii öelda.
Reedel oli esimene kord ja laupäeval teine. Cafe Dollys nõudepesijaks. Huuuuh. Neil oli pisike kohake aga kolisid üle tee suuremasse kohta. Väga kena kohake on, armas, aga töööd on kohutavalt palju. Saalist tulevad taldrikud, baarist klaasid, köögist hiiglaslikud potid, pannid, plaadid jms jama. Saad korraks hinge tõmmata ja wc-s käia, ja juba saabub hullumaja. Köök suletakse kell 21, aga ma olen koos teise nõudepesijaga mässanud kella 24 isegi. Ja meid on olnud 2!!! Ma pean seal üksinda vastu pidama muidu. Senikaua on see tüdruk vastu pidanud. Tal saab mais 1 aasta täis. Ta professionaal, saab hakkama ja värki. Aga mina... Uimane kana. uuuh. Ma pean olema tugev.
Aga räägime siis reedest, oma esimesest korrast. Maniküür kadus koos küüntega loomulikult, riietus oli mul ka mingi naljanumber, seal läheb ikka parajalt palavaks, Survekraanist tuleb tuline vesi, kui paar sekki joosta lased ja siis pead veel käsitsi nühkima ka selles tulises vees. Muidu on iseenesest tore. Päeva lõpuks olin surmväsinud, kuid Siis Daria ütles, et mõtle selle raha peale, mis sa siin teenid... Noh, tuju läks kohe veidi paremaks.
Laupäeval lebotasin terve päeva, et töö jaoks energiat oleks ja jõudsin ilusti kõike teha laupäeval. Oli küll lihtsam päev, aga Daria lasi mul enamik asjad ära teha, et ma rohkem praktikat saaks.
Niis siis hakkab olema iga nädalavahetus.. 17-niipea kui valmis saan. Kuigi tegelikult järgmisel nädalal olen teisipäeval ja neljapäeval tööl, et saask veel praktitat päris üksi ka, need on natukese kergemad päevad ka alustamiseks.
Nüüd siis pean vahetama Dariaga mõned päevad, et korralikult pidu saaks panna. Eile tulin koju, hakkasin kell 1 sättima ja 2 sain valmis, teised kõik olid juba kapsad, niiet nii ei lähe üldddse:D.
Eilsest draamast masiia kirjutada ei viitsi ka...
Samamoodi on vahetustega ka puhkused... Ma olen ikka mõelnud, et ma tahaks kohutavalt ikka Eestisse ka tulla mõneks ajaks. Mul ei ol eju mõtet siin passida niisama terve suve ja krdi nädalavahetusel tööl käia ainult. Plaanin otsida ka muidugi teise töö, et mul oleks aeg korralikult sisustatud siin. Kõik teised eestlased lähevad ju ära suveks.
Eestis Tahan Airport jamile minnnna!!!
Reedel oli esimene kord ja laupäeval teine. Cafe Dollys nõudepesijaks. Huuuuh. Neil oli pisike kohake aga kolisid üle tee suuremasse kohta. Väga kena kohake on, armas, aga töööd on kohutavalt palju. Saalist tulevad taldrikud, baarist klaasid, köögist hiiglaslikud potid, pannid, plaadid jms jama. Saad korraks hinge tõmmata ja wc-s käia, ja juba saabub hullumaja. Köök suletakse kell 21, aga ma olen koos teise nõudepesijaga mässanud kella 24 isegi. Ja meid on olnud 2!!! Ma pean seal üksinda vastu pidama muidu. Senikaua on see tüdruk vastu pidanud. Tal saab mais 1 aasta täis. Ta professionaal, saab hakkama ja värki. Aga mina... Uimane kana. uuuh. Ma pean olema tugev.
Aga räägime siis reedest, oma esimesest korrast. Maniküür kadus koos küüntega loomulikult, riietus oli mul ka mingi naljanumber, seal läheb ikka parajalt palavaks, Survekraanist tuleb tuline vesi, kui paar sekki joosta lased ja siis pead veel käsitsi nühkima ka selles tulises vees. Muidu on iseenesest tore. Päeva lõpuks olin surmväsinud, kuid Siis Daria ütles, et mõtle selle raha peale, mis sa siin teenid... Noh, tuju läks kohe veidi paremaks.
Laupäeval lebotasin terve päeva, et töö jaoks energiat oleks ja jõudsin ilusti kõike teha laupäeval. Oli küll lihtsam päev, aga Daria lasi mul enamik asjad ära teha, et ma rohkem praktikat saaks.
Niis siis hakkab olema iga nädalavahetus.. 17-niipea kui valmis saan. Kuigi tegelikult järgmisel nädalal olen teisipäeval ja neljapäeval tööl, et saask veel praktitat päris üksi ka, need on natukese kergemad päevad ka alustamiseks.
Nüüd siis pean vahetama Dariaga mõned päevad, et korralikult pidu saaks panna. Eile tulin koju, hakkasin kell 1 sättima ja 2 sain valmis, teised kõik olid juba kapsad, niiet nii ei lähe üldddse:D.
Eilsest draamast masiia kirjutada ei viitsi ka...
Samamoodi on vahetustega ka puhkused... Ma olen ikka mõelnud, et ma tahaks kohutavalt ikka Eestisse ka tulla mõneks ajaks. Mul ei ol eju mõtet siin passida niisama terve suve ja krdi nädalavahetusel tööl käia ainult. Plaanin otsida ka muidugi teise töö, et mul oleks aeg korralikult sisustatud siin. Kõik teised eestlased lähevad ju ära suveks.
Eestis Tahan Airport jamile minnnna!!!
Monday, March 21, 2011
Niisama
Ohooo, järjekordne kuu veeedetud Taanimaal.
Ma istun praegu tunnis, suht võimatu on keskenduda, ku väljas on nii ilus ilm - päike paistab, megasoe, mõnus kevad.
Laupäeval saime hea diiliga endale voodid ja nüüd elame erinevates tubades ehk siis meil on rohkem ruumi taidlemiseks ja korter näeb hoopis kodusem välja.
Koolis üritan oma gruppi aeg-ajalt käima lükata, vaikselt edeneb ka juba, tundub nagu me juba teeksime midagi.
Aaa, kui me voodid saime, siis viskasime selle tänavalt leitud, kuse järgi haiseva diivani ka välja.
Kui ta seal meil niisama pesitses, siis ei tundnudki kuidas haises, aga kui me seda ümber tahtsime paigutada, sai isegi Sirje aru, et see haiseb. Roman ja Sergei viskasid selle välja, aga enne lõhkusid ära ja oiiiiii, kuidas sealt seda rõvedat haisu välja tuli. Juuudas külll.
Ma istun praegu tunnis, suht võimatu on keskenduda, ku väljas on nii ilus ilm - päike paistab, megasoe, mõnus kevad.
Laupäeval saime hea diiliga endale voodid ja nüüd elame erinevates tubades ehk siis meil on rohkem ruumi taidlemiseks ja korter näeb hoopis kodusem välja.
Koolis üritan oma gruppi aeg-ajalt käima lükata, vaikselt edeneb ka juba, tundub nagu me juba teeksime midagi.
Aaa, kui me voodid saime, siis viskasime selle tänavalt leitud, kuse järgi haiseva diivani ka välja.
Kui ta seal meil niisama pesitses, siis ei tundnudki kuidas haises, aga kui me seda ümber tahtsime paigutada, sai isegi Sirje aru, et see haiseb. Roman ja Sergei viskasid selle välja, aga enne lõhkusid ära ja oiiiiii, kuidas sealt seda rõvedat haisu välja tuli. Juuudas külll.
Tuesday, March 8, 2011
Naistepäev!
Eile, oli taani keele test, olin natuke närvis lõpus ikkagi, aga sain ilusti läbi. Imestasin selle suulise testi käigus, et ma oskan rohkem taani keelt, kui arvasin, õigemini ma saan päris palju aru juba, kuid õigete sõnade leidmisega on natukese nirusti loomulikult.
Täna on naistepäev, hommikul oli mulle ja Sirjele valged tulbid köögikapile "vaasi" pandud. Nii armas, tuju läks kohe megaheaks. Aitäh, Tõnis:D! Päike ka sillerdab taevas ja nii mõnus kevadilm on.
Mingi täika on täna koolis, aga ei tea, kas seda ootama jäään, kell 17 hakkab alles, aga mul vaja pangas käia ja pangakaart teha endale, Sydbaknist kustutasin ära ju:).
Kaunist, magusat naistepäeva naistele!
Täna on naistepäev, hommikul oli mulle ja Sirjele valged tulbid köögikapile "vaasi" pandud. Nii armas, tuju läks kohe megaheaks. Aitäh, Tõnis:D! Päike ka sillerdab taevas ja nii mõnus kevadilm on.
Mingi täika on täna koolis, aga ei tea, kas seda ootama jäään, kell 17 hakkab alles, aga mul vaja pangas käia ja pangakaart teha endale, Sydbaknist kustutasin ära ju:).
Kaunist, magusat naistepäeva naistele!
Thursday, March 3, 2011
oieihfowal
Kolmapäev... Nõmedad tunnid on olnud, aga täna kuidagi uskumatult köitvad, sest ma isegi olen tähele pannud ja aru saanud, mis toimub:D:D.
Aga. Eile oli ilgelt tegus päev, parandasi ratast veits jälle, mul nüüd on isegi esipidurid olemas.. Noh vahepeal ei olnud ÜLDSE - 0 oli:D. Täna saan äkki tagumised ka korda. Maksime oma Stofa interneti ära, kustutasin oma sydbanki konto, sest seal polnud internetipanka, tahtsin kingad parandusse viia, aga ostsin hoopis 2 paari uusi, see oli siis 25 dkk paar. Need, mida parandada tahtsin olid ka 25 dkk:D. Taani keeles tuleb modultest esmaspäeval. Busybusy, projektiga läheb ka kuidagi. Toretore.
Ja siin ühes poes müüakse FIZZ'i, mustika ja kollane bloom. Neli 0,33 purki on 10 dkk, selle hinnaga on siin pmts kõige odavam õlu muidu. Ostsime Sirjega kasti, päev varems ostisn ka 8 purki. Siis on veel kaks kasti tuborgit alles ja natuke veel mingit siidrit... HALE PAKSUKS OLEN LÄINUD, raisk!
Kiire ülevaade:).
BSE hakkas, tsau, tupsud!
Aga. Eile oli ilgelt tegus päev, parandasi ratast veits jälle, mul nüüd on isegi esipidurid olemas.. Noh vahepeal ei olnud ÜLDSE - 0 oli:D. Täna saan äkki tagumised ka korda. Maksime oma Stofa interneti ära, kustutasin oma sydbanki konto, sest seal polnud internetipanka, tahtsin kingad parandusse viia, aga ostsin hoopis 2 paari uusi, see oli siis 25 dkk paar. Need, mida parandada tahtsin olid ka 25 dkk:D. Taani keeles tuleb modultest esmaspäeval. Busybusy, projektiga läheb ka kuidagi. Toretore.
Ja siin ühes poes müüakse FIZZ'i, mustika ja kollane bloom. Neli 0,33 purki on 10 dkk, selle hinnaga on siin pmts kõige odavam õlu muidu. Ostsime Sirjega kasti, päev varems ostisn ka 8 purki. Siis on veel kaks kasti tuborgit alles ja natuke veel mingit siidrit... HALE PAKSUKS OLEN LÄINUD, raisk!
Kiire ülevaade:).
BSE hakkas, tsau, tupsud!
Saturday, February 19, 2011
Pool aastat Taanis
Istun siin oma uues korteris madratsinurgal. Endiselt seesamune täispuhutav unelm. Kuulame kogu aeg ühte seda sama muusikat, selline maailmast väljalõigatud tunne on suht. Ei tea, mis maailmas toimub.
Positiivne on aga see, et koduigatsusega olen ära harjunud, noh, ei tunnegi enam niisugust kiusatust koju ronida...aga see on ilmselt sellepärast,e t kogu aeg on teha miskit ja ma ei ela ju enam üksinda. Sirjega koos. Teine tuba on alati avatud kodututele.:D. Ja noh kola on ka suht seal toas.
Tänaseks on mul olemas ka sahtlid mingisugused ja enamik riideid olen saanud ära paigutada. Riiul on ka rakendust saanud. Asetasin selle sahtlite peale. Mul on nüüd oma väike nurgake.
2. semester startis ka päris toredalt. Olen neljases grupis.. Ainuke naine. Tunnen kaasa nendele noormeestele.
Tegelikult ma üldse ei viitsi kirjutada, aga mis seal ikka. Tähistame täna siis jälle. Tudengielu käib täies hoos. Aga normaalsuse piires. Ei tarbi miskit nädala sees.. vahel harva paar õlli mõne sündmuse korral. Õllest ei tohiks mõnda aega puudust tulla. Mingi kolm kasti on veel ja kastike siidrit ka.:D Ärge mõelge meist nüüd kui alkohoolikuist, me lihtsalt säästame raha. Poisid käisid Flensburgis ostmas. 30 kasti õlut jne. Peaks pildid ka üles panema erinevatest asjadest.
Kuulake Lonely islandit ka! I'm on a boat. Ijust haaad seeeeex! Boombox.
Fakkk. Postkast lihtsalt ajab üle.. Mingit saasta täis topitud, aga yellowcarde ikka ei ole:). Hekkenfeldti ei lasta ilma nendeta sisse niisiis me käime crazy daisys, aga seal jama rsk. Kuigi seal on need toredad postid, kus mul end keerutada meeldib:D. Ükskord tuli isegi mingi tšikk minu juurde, et õpetagu talle ka.. Vb seda juba kirjutasinkuhugile. Ei mäleta. Ja siinkohal mainiks ära, et isegi mina ise ei viitsi oma blogi lugeda..:D
Aga tore, kui keegi seda ikka vahepeal vaatab. Ma näen statistikat ka ju. Niitoreniitore.
Mis veel. Ei viiiitsi!!!
Tsauuu, Muskad!
Positiivne on aga see, et koduigatsusega olen ära harjunud, noh, ei tunnegi enam niisugust kiusatust koju ronida...aga see on ilmselt sellepärast,e t kogu aeg on teha miskit ja ma ei ela ju enam üksinda. Sirjega koos. Teine tuba on alati avatud kodututele.:D. Ja noh kola on ka suht seal toas.
Tänaseks on mul olemas ka sahtlid mingisugused ja enamik riideid olen saanud ära paigutada. Riiul on ka rakendust saanud. Asetasin selle sahtlite peale. Mul on nüüd oma väike nurgake.
2. semester startis ka päris toredalt. Olen neljases grupis.. Ainuke naine. Tunnen kaasa nendele noormeestele.
Tegelikult ma üldse ei viitsi kirjutada, aga mis seal ikka. Tähistame täna siis jälle. Tudengielu käib täies hoos. Aga normaalsuse piires. Ei tarbi miskit nädala sees.. vahel harva paar õlli mõne sündmuse korral. Õllest ei tohiks mõnda aega puudust tulla. Mingi kolm kasti on veel ja kastike siidrit ka.:D Ärge mõelge meist nüüd kui alkohoolikuist, me lihtsalt säästame raha. Poisid käisid Flensburgis ostmas. 30 kasti õlut jne. Peaks pildid ka üles panema erinevatest asjadest.
Kuulake Lonely islandit ka! I'm on a boat. Ijust haaad seeeeex! Boombox.
Fakkk. Postkast lihtsalt ajab üle.. Mingit saasta täis topitud, aga yellowcarde ikka ei ole:). Hekkenfeldti ei lasta ilma nendeta sisse niisiis me käime crazy daisys, aga seal jama rsk. Kuigi seal on need toredad postid, kus mul end keerutada meeldib:D. Ükskord tuli isegi mingi tšikk minu juurde, et õpetagu talle ka.. Vb seda juba kirjutasinkuhugile. Ei mäleta. Ja siinkohal mainiks ära, et isegi mina ise ei viitsi oma blogi lugeda..:D
Aga tore, kui keegi seda ikka vahepeal vaatab. Ma näen statistikat ka ju. Niitoreniitore.
Mis veel. Ei viiiitsi!!!
Tsauuu, Muskad!
Thursday, February 3, 2011
Pildid uuest korterist
Meie ilmatult suur köök
Köögist saab vannituppa
Enne kööki on teine tuba
Ja sissepäääsu juures 1. tuba
Tuesday, February 1, 2011
Uus koht, INTERNETITA!
Niiii, kolisime Sirjega Nygadele. Aadress on Nygade 21, endiselt Horsens 8700. Mööblit meil rohkem ei ole, kui Tõnise tugitool, mille tänavalt leidsime.. Aa Sirje soetas endale pisikesed sahtlikesed ka. Koliseme oma kahetoalisse korterisse, millel on imepisike köögike ja oma wc/dušširuum. Naabrid peaksid meil olema leedukad, kellega JUHUSLIKULT klubis jutule sain ja rääkisme kohe, et oo, naabrid jne. Kaks leedu tüdrukut, kuulavad päeval kõvasti mussi, niiet meie ei pea ka tagasi hoidma. Meie alla kolis üks noormees, niiet loodame, et see ka mingi kuivik pole ja ülejäänud meie muusikat kuulda ei tohiks. Päris all korrusel elab mingi vanem naine, kelle kapilaarid pasitavad näos... Kogu aeg tal keegi seal külas ja ainult suitsetavad kõik.. mingi 2-8 inimest ikka istuvad seal. Ahjaa, ja siis eile oli mingi 4 kasti õlli ukse taga.. täna jälle 4kasti. Käisime korraks kodus ja poole tunni pärast läksime uuesti minema ja kaks kasti olid kadunud juba. Sellelnaisel on mingi kassivabariik ka. Käisime pesuruumis, siis seal olid ka mingi kassikusekas... Mõnel isegi riided kuivasid seal ja ma kujutan ette kuidas need kassikuse järgi haisevad pärast.
Roman ja Sergei aitasid meil asjad sinna viia või õigemini viisid ise kõik kaksi sinna ära, sest autos ei olnud asjade jaoks ruumi rohkem. Kolm autotäit asju, viie inimese tagasihoidlik majapidamine meie pisikeses korteris. Meil on praegu üks terve nurk lihtsalt tavaari täis.
Aga täna käisime mööblipoodides asju tšekkimas. Ostsime kaks pisikest riiulit tuppa, üke vannituppa, noad, kurni, padjad ja teki. Kohvimasina ka. Kokku läks meil ühes poes igastahes 208 dkk, ja siis teises poest ostsin teki ja kulbi, need läksid kokku 20 dkk.. Kasutatud asjad on ikka toredad küll:D. Toole tahaks, laudu ka.. Ja siis veel MADRATSITKI. Oleks elu lill.
Mis siis veel toredat. Praegu pikalt ja detailselt eriti ei viitsi kirjutada.. Külas oleme, kodus ju netti pole. Sergei ja Romani juures. Enne istusime tegelikult ühika trepikojas, soojas, netis, jõime oma PENASOLi oma uutest pokaalidest. See tuletab mulle meelde, et ostsime eile pisikesed supitaldrikud ja praetaldrikud ka. Ja täna leidsime ühest poest odava hinna eest selle ehitajate kokkupandava möödupuu.. või noh.. Kuidas nimetada, joonlaua vast. 2m.
Aga me saame hakkama... Senikaua kuni veel raha jätkub. Esialgu magame täispuhutaval madratsil, mis okupeerib vb rohkemgi kui pool tuba:D. Asjad on kohvris ja hommikul ei viitsi miskit korralikku selgagi otsida. Aga ägeee.
Ok aitab ka praegu, mul targematki teha oma netiajaga.
Roman ja Sergei aitasid meil asjad sinna viia või õigemini viisid ise kõik kaksi sinna ära, sest autos ei olnud asjade jaoks ruumi rohkem. Kolm autotäit asju, viie inimese tagasihoidlik majapidamine meie pisikeses korteris. Meil on praegu üks terve nurk lihtsalt tavaari täis.
Aga täna käisime mööblipoodides asju tšekkimas. Ostsime kaks pisikest riiulit tuppa, üke vannituppa, noad, kurni, padjad ja teki. Kohvimasina ka. Kokku läks meil ühes poes igastahes 208 dkk, ja siis teises poest ostsin teki ja kulbi, need läksid kokku 20 dkk.. Kasutatud asjad on ikka toredad küll:D. Toole tahaks, laudu ka.. Ja siis veel MADRATSITKI. Oleks elu lill.
Mis siis veel toredat. Praegu pikalt ja detailselt eriti ei viitsi kirjutada.. Külas oleme, kodus ju netti pole. Sergei ja Romani juures. Enne istusime tegelikult ühika trepikojas, soojas, netis, jõime oma PENASOLi oma uutest pokaalidest. See tuletab mulle meelde, et ostsime eile pisikesed supitaldrikud ja praetaldrikud ka. Ja täna leidsime ühest poest odava hinna eest selle ehitajate kokkupandava möödupuu.. või noh.. Kuidas nimetada, joonlaua vast. 2m.
Aga me saame hakkama... Senikaua kuni veel raha jätkub. Esialgu magame täispuhutaval madratsil, mis okupeerib vb rohkemgi kui pool tuba:D. Asjad on kohvris ja hommikul ei viitsi miskit korralikku selgagi otsida. Aga ägeee.
Ok aitab ka praegu, mul targematki teha oma netiajaga.
Tuesday, January 25, 2011
Hellawa wiikend
Oli jälle ülikõvaaaaaa:D. Reedel timmisime niisama, käsime Fuckenfeldtis, lahkusime sealt jällegi alles siis, kui klubi kinni pandi. Koju, istusime maha ja lihtsalt hakkasime möla ajama, muusikat kuulama ja laulma. Eriti hästi läks meile peale Tujurikkuja Koit Toome cover:). Oi juudas, "Ma ausalt enam ei jaksa". Kella kaheksain hommikul selline kõhulihaste trenn, et ise ka ei usu! Mütsipidu:D.
Tuduaeg on meile nagu tööpäev. Algab umbes kell kaheksa või seitse hommikul ja kestab pärastlõunani. Siis on kerge puhkus ja söömine jms ja siis algab meie "uneaeg" kuskil klubis:D.
Laupäeval käisime "ujumas" ehk siis läksime sinna, küsisime palju pilet plekib ja meile öeldi, et kell neli pannakse kinni - see teinuks siis 10 minutit vees. Aga noh, me lootsime ikka naha maha liguneda, niiet see meile ei sobinud. Võtsime siis eelnevalt ostetud sixpackid ja läksime kodu poole tagasi, sõime kõhu head kraami täis ja kaalusime, mis edasi saab. Ajasime niisama möla, käisime veel kuskil, aga mul ei tule isegi meelde, siis mingi aeg tegime tiiru bowlingut ja hakkasime kummutama järjekordselt. Jõudsime Den glade Vikingisse, mis oli suht räpane koht. Muusika oli tibens-tobens üht ja teist, aga seal läks natuke ütlemiseks lõpus ja me tulime Sirjega tulema.
Pühapäev oli lebotiir ilmselgelt.
Nüüd on nädal jälle alanud, meil Sirjega kerge paanika, sest ei leia korterit.. Mingisugused on, aga tahaks ikka odavamat, kui see, kus me praegu viibime..:S.
pöidlad pihku!
Tuduaeg on meile nagu tööpäev. Algab umbes kell kaheksa või seitse hommikul ja kestab pärastlõunani. Siis on kerge puhkus ja söömine jms ja siis algab meie "uneaeg" kuskil klubis:D.
Laupäeval käisime "ujumas" ehk siis läksime sinna, küsisime palju pilet plekib ja meile öeldi, et kell neli pannakse kinni - see teinuks siis 10 minutit vees. Aga noh, me lootsime ikka naha maha liguneda, niiet see meile ei sobinud. Võtsime siis eelnevalt ostetud sixpackid ja läksime kodu poole tagasi, sõime kõhu head kraami täis ja kaalusime, mis edasi saab. Ajasime niisama möla, käisime veel kuskil, aga mul ei tule isegi meelde, siis mingi aeg tegime tiiru bowlingut ja hakkasime kummutama järjekordselt. Jõudsime Den glade Vikingisse, mis oli suht räpane koht. Muusika oli tibens-tobens üht ja teist, aga seal läks natuke ütlemiseks lõpus ja me tulime Sirjega tulema.
Pühapäev oli lebotiir ilmselgelt.
Nüüd on nädal jälle alanud, meil Sirjega kerge paanika, sest ei leia korterit.. Mingisugused on, aga tahaks ikka odavamat, kui see, kus me praegu viibime..:S.
pöidlad pihku!
Thursday, January 20, 2011
Blogimisaeg!
Nii. Pikalt juba mõtlesin, et peaks siia kirjutama oma toredast nädalavahetusest ja kõigest muust, aga noh, eksam ja muud tegemised on tähtsamad olnud.
Aga alustame siis eelmisest nädalast. Naljapäev 13. jaanuar oli reporti esitamise päev, sellega jäime hiljaks mingi pool tunnikest või alla selle.. Kuid tehtud sai. Ma ei olnud sellega rahul ja muidugi meie "page of content" läks nässu. Siis hakkasime tegelema presentationi kokkupanemisega. Mulle usaldati loomulikult see perverssne printimine:S. Nii, aga siis üritasin hakata printima, enne tegin veel paar kiiremat korrigeeringut oma personal planningus. Siis oli reedene päev juba ja õpetajad olid läinud, alustasin printimist ja kõik läks sitasti.. Nässu jne. Aga noh, okei, oli reede ja me pidime tähistama Taavi ja Tõnise sünnipäeva. Meil oli ka üks külaline Silkeborgist. Nii siis jäime järjest lõbusamasse tujju ja otsustasime klubisse minna.. Enne laulsime keskööl Romanile sünnipäevalaulu ka ära. Klubis oli tore. Ma tantsisin laua peal:D. Aga meil oli Sirjega ülilõbus igastahes. Sirjele visati jooki näkku, sest ta ütlesi mingile kutile, et too ei näpiks teda. Siis järsku jäi muusika vait, tuled põlema - klubi on nüüd suletud. Noh, okei lähme siis minema. Kell või olla mingi kuue paiku või miskit sinnakanti. Olime Sirjega kahekesi jäänud, läksime siis koju, aga mingid kaks krdi härga kobisesid meile midagi ja meie hakkasime kartma. Läksime siis kuskile majade vahele, aga nemad tulid järgi. Läksime siis peitu kuhugile rattakuuri või prügikastide juurde. Need tüübid seal nagu otsisid ja me olime valmis enesekaitseks klaasi roosiks lööma - ahjaa, kust me klaasi saime? Kolm tükki klubist libisesid kotti. Ilmselt olime pettunud, et klubi kinni pandi... - aga õnneks polnud vajadust. Läksid minema, aga meie ei julgenud ju sealt samat kaudu minna ja kuskilt tuli idee, et dvi Sirje, lähme siit sisse, teiset poolt peab raudselt välja saama vms. Sattusime siis kottpimedasse kordiori ja jätkasime oma teekonda "kujuteldava väljapäääsu" poole. Kui Sirje olid pooled võimalikud väljapääsud läbi katsunud (korteri uksed enamjaolt siiski), leidsimegi tee majast välja ja jalutasime kodu poole. Kamtjatkas istusime me miskipärast trepikotta ja vestlesime veel tunnikese vms. Igastahes kell oli 7 hommikul, kui ma magama sain ja ma teadisn, et mul on kell 9 group meeting, aga ma ei pidanud ilmtingimata selleks ajaks kohale minema, sest olin oma tiimikaid hoiatanud võimaliku unepuuduse eest.
Ärkasin selle peale, et toanaaber läks välja vms, jell oli 12.18. Mul shokk. et fuck ruttu kooli, või õigemini helistasin Stefanile, et kas nad üldse on koolis veel. Ja siis nägin veel teisi eestlasi Taavile külla minemas. Jonisin natukseks, jõin oma kohvi ära ja läksin siis kooli poole. Maru lõbus tuju oli. Ilmselgelt olin täiega purjus veel. Ja kui Sirje ka kooli jõudis (jah, laupäeval, enne eksamit siiski ju) hakkas eriti lõbus, mõlemad purjus ja kõik oli rebelllllll. Lollitasime täiega ja ma ei saanud sittagi välja printida, sest mu arvuti pani näkku vms. Niiet ma ei teagi, mis ma tegin seal nii kaua. Üritasin printida ehk siis teine ebaõnnestunud printimispäev. Läksime koju, sättisime, ma tegin veel äkki miskit kasulikku ja noh nagu eespool mainitud, oli Romanil ju sünnipäev ja pidime sinna minema.
Seal läks ilmselgelt asi natuke näpuvahelt ära... Jälle klubisse, aga seekord oli natuke rohkem draamat ja tulime varem koju. Aga... Mis mul seljas oli. Läksime Sirje kapi kallale, et mis selga panna ja kõigist tema tohututest peoriietest jms valisime me ühe kangajupi, mille Sirje mulle selga sidus ja mis väga kaunis ja äge välja nägi.
Hommikul oli vaja jälle kooli jõuda, kuid seekord kell 10 ja ma ärkasin mingi 11, enne 12 natuke vms, sest ma ootasin, et Rainar üles ärkaks ja ma printida saaks. Ja siis läksin kooli, hilinemisega, kuid oleks polnud enam pooltki nii lõbus. Aga saime siis pühapäeva õhtul millalgi koju, ma ei olnud eksamiks üldse valmistunud tegelikult, nii palju oli õppida. Õhtul veel õppisime sirjega mingeid küsimus jne.
Kodus õppisin veeel kuni kella kaheni siis panin äratuse 5.30. Ärkasingi, läksin pessu ja uuuesti õppimma. 7.30 läksin kooli, et presentatsiooni läbi teha. Aga Stefan ei olnud kohal ja me ei proovinudki. Niisiis, presentatsioon, kell 8.20, läpaka ühendamine suure ekraaniga ebaõnnestus alguses. Alustasime ja lõpetada ei jõudnudki. Nii paljudest asjadest jäi rääkimata. Aga edasi, mina olin esimene individuaalne ja mul vedas, et sain lihtsa detaili seletada, kuid seda faili ja seda mudelit nägin ma esimest korda (oma viga), aga seal oli nii palju asju valesti. Küsiti mõnedküsimused, ühe asjaga panin vähe puusse, portfolio unustasin ma üldse ära. Aga olen rahul oma individuaalse tulemusega, oma grupi parim, sellepärast:). Aga jah, grupi oma ei läinud nii hästi. Aga ausalt ma ei viitsi rohkem kirjutada, niiet võtan kiirelt kokku.
Oleme asunud tõiseslt korterit otsima. Eile käisime ühe rumeenlasega vaatamas mingeid suuri kortereid, kui no thanks, need pole meie jaoks ja tegelikult me ei tahtnudki nende rumeenlastega kokku kolida:S. Aga täna vaatasime ühte korterit, mis oli päris nunnu ja Rainariga käisime ka üht vaatamas, mis oli oivaline.. Täpselt neile Taaviga. Ja nad võtavad selle ära ka. Aga ilm oli imeline ja me käisme veel ühes büroos ka.. vaatamas, kas neil on midagi pakkuda. Kõndisime palju.
Toretore.
Eile sai 5 kuud Taanimaal.
Ott Lepland laulab ilusasti.
Aga alustame siis eelmisest nädalast. Naljapäev 13. jaanuar oli reporti esitamise päev, sellega jäime hiljaks mingi pool tunnikest või alla selle.. Kuid tehtud sai. Ma ei olnud sellega rahul ja muidugi meie "page of content" läks nässu. Siis hakkasime tegelema presentationi kokkupanemisega. Mulle usaldati loomulikult see perverssne printimine:S. Nii, aga siis üritasin hakata printima, enne tegin veel paar kiiremat korrigeeringut oma personal planningus. Siis oli reedene päev juba ja õpetajad olid läinud, alustasin printimist ja kõik läks sitasti.. Nässu jne. Aga noh, okei, oli reede ja me pidime tähistama Taavi ja Tõnise sünnipäeva. Meil oli ka üks külaline Silkeborgist. Nii siis jäime järjest lõbusamasse tujju ja otsustasime klubisse minna.. Enne laulsime keskööl Romanile sünnipäevalaulu ka ära. Klubis oli tore. Ma tantsisin laua peal:D. Aga meil oli Sirjega ülilõbus igastahes. Sirjele visati jooki näkku, sest ta ütlesi mingile kutile, et too ei näpiks teda. Siis järsku jäi muusika vait, tuled põlema - klubi on nüüd suletud. Noh, okei lähme siis minema. Kell või olla mingi kuue paiku või miskit sinnakanti. Olime Sirjega kahekesi jäänud, läksime siis koju, aga mingid kaks krdi härga kobisesid meile midagi ja meie hakkasime kartma. Läksime siis kuskile majade vahele, aga nemad tulid järgi. Läksime siis peitu kuhugile rattakuuri või prügikastide juurde. Need tüübid seal nagu otsisid ja me olime valmis enesekaitseks klaasi roosiks lööma - ahjaa, kust me klaasi saime? Kolm tükki klubist libisesid kotti. Ilmselt olime pettunud, et klubi kinni pandi... - aga õnneks polnud vajadust. Läksid minema, aga meie ei julgenud ju sealt samat kaudu minna ja kuskilt tuli idee, et dvi Sirje, lähme siit sisse, teiset poolt peab raudselt välja saama vms. Sattusime siis kottpimedasse kordiori ja jätkasime oma teekonda "kujuteldava väljapäääsu" poole. Kui Sirje olid pooled võimalikud väljapääsud läbi katsunud (korteri uksed enamjaolt siiski), leidsimegi tee majast välja ja jalutasime kodu poole. Kamtjatkas istusime me miskipärast trepikotta ja vestlesime veel tunnikese vms. Igastahes kell oli 7 hommikul, kui ma magama sain ja ma teadisn, et mul on kell 9 group meeting, aga ma ei pidanud ilmtingimata selleks ajaks kohale minema, sest olin oma tiimikaid hoiatanud võimaliku unepuuduse eest.
Ärkasin selle peale, et toanaaber läks välja vms, jell oli 12.18. Mul shokk. et fuck ruttu kooli, või õigemini helistasin Stefanile, et kas nad üldse on koolis veel. Ja siis nägin veel teisi eestlasi Taavile külla minemas. Jonisin natukseks, jõin oma kohvi ära ja läksin siis kooli poole. Maru lõbus tuju oli. Ilmselgelt olin täiega purjus veel. Ja kui Sirje ka kooli jõudis (jah, laupäeval, enne eksamit siiski ju) hakkas eriti lõbus, mõlemad purjus ja kõik oli rebelllllll. Lollitasime täiega ja ma ei saanud sittagi välja printida, sest mu arvuti pani näkku vms. Niiet ma ei teagi, mis ma tegin seal nii kaua. Üritasin printida ehk siis teine ebaõnnestunud printimispäev. Läksime koju, sättisime, ma tegin veel äkki miskit kasulikku ja noh nagu eespool mainitud, oli Romanil ju sünnipäev ja pidime sinna minema.
Seal läks ilmselgelt asi natuke näpuvahelt ära... Jälle klubisse, aga seekord oli natuke rohkem draamat ja tulime varem koju. Aga... Mis mul seljas oli. Läksime Sirje kapi kallale, et mis selga panna ja kõigist tema tohututest peoriietest jms valisime me ühe kangajupi, mille Sirje mulle selga sidus ja mis väga kaunis ja äge välja nägi.
Hommikul oli vaja jälle kooli jõuda, kuid seekord kell 10 ja ma ärkasin mingi 11, enne 12 natuke vms, sest ma ootasin, et Rainar üles ärkaks ja ma printida saaks. Ja siis läksin kooli, hilinemisega, kuid oleks polnud enam pooltki nii lõbus. Aga saime siis pühapäeva õhtul millalgi koju, ma ei olnud eksamiks üldse valmistunud tegelikult, nii palju oli õppida. Õhtul veel õppisime sirjega mingeid küsimus jne.
Kodus õppisin veeel kuni kella kaheni siis panin äratuse 5.30. Ärkasingi, läksin pessu ja uuuesti õppimma. 7.30 läksin kooli, et presentatsiooni läbi teha. Aga Stefan ei olnud kohal ja me ei proovinudki. Niisiis, presentatsioon, kell 8.20, läpaka ühendamine suure ekraaniga ebaõnnestus alguses. Alustasime ja lõpetada ei jõudnudki. Nii paljudest asjadest jäi rääkimata. Aga edasi, mina olin esimene individuaalne ja mul vedas, et sain lihtsa detaili seletada, kuid seda faili ja seda mudelit nägin ma esimest korda (oma viga), aga seal oli nii palju asju valesti. Küsiti mõnedküsimused, ühe asjaga panin vähe puusse, portfolio unustasin ma üldse ära. Aga olen rahul oma individuaalse tulemusega, oma grupi parim, sellepärast:). Aga jah, grupi oma ei läinud nii hästi. Aga ausalt ma ei viitsi rohkem kirjutada, niiet võtan kiirelt kokku.
Oleme asunud tõiseslt korterit otsima. Eile käisime ühe rumeenlasega vaatamas mingeid suuri kortereid, kui no thanks, need pole meie jaoks ja tegelikult me ei tahtnudki nende rumeenlastega kokku kolida:S. Aga täna vaatasime ühte korterit, mis oli päris nunnu ja Rainariga käisime ka üht vaatamas, mis oli oivaline.. Täpselt neile Taaviga. Ja nad võtavad selle ära ka. Aga ilm oli imeline ja me käisme veel ühes büroos ka.. vaatamas, kas neil on midagi pakkuda. Kõndisime palju.
Toretore.
Eile sai 5 kuud Taanimaal.
Ott Lepland laulab ilusasti.
Friday, January 7, 2011
Ärge seda lugege
Täna hommikul või õigemini ennelõunal olin ma kuidagi väga usin lehte lugema. Ju oli seal palju huvitavaid pealkirju. Aga mulle jäi silma üks artikkel Eesti Euromündi kohta. Tagaküljel, nagu me kõik teame, on kujutatud Eesti riigipiir. Kui nüüd natukese mõelda, siis sellist pisikest kunstiteost on üsnagi raske punkti pealt reaalsusele vastavaks teha. Aga Vene saatkond leidis siin kohe nokkimist, et see on Eesti katse vaadata üle kehtiv riigipiir. No ma ei tea, kas mina saan vägaväga valesti aru või need vene saatkonna liikmed lihtsalt löövad oma aega surnuks Eesti Eurot võrreldes reaalse riigipiiriga... Tegelikult tekitas minus meelehärmi hoopis see, kuidas mina ise seda artiklit tõlgendasin. Jäääb selline mulje nagu Venemaa otsiks mingit võimalust eestimaalastega jälle sõnasõjale minna ja sealt vb edasigi. "Venemaa on seisukohal, et sellises riikidevaheliste suhete jaoks põhimõttelises küsimuses nagu riigipiiri kulgemine pole kohta «kunstilisel fantaasial»." Olgugi, et raha ei ole koht, kus ebaakuraatsusi lubada, aga ega Lydia Koidula polnud sinine! Äkki soovib Venemaa veel reljeefset eurot vms. No tõesti.
Või siin võib asi olla teisiti, et mitte Venemaa otseselt ise ei hakka meile kanda astuma, vaid teeb nii, nagu Eesti umbusaldaks naabreid ja tahab oma piiri kehtestada jne.
Minu keerulisest seletamisest ei saa niikuinii paljud aru (kaasaarvatud mina isa), aga minu põhimõte on see, et krdi naabrid meil ikka küll: kui selles riigipiiris ongi mõned vead sees, kas nende arvates Eesti territoorium kohe suureneb nende riigi ala arvelt. Kõik turistid ja muud tegelinskid kohe vaatavad, et näed, siin on tegelikult Vene piir juba, aga mündi peal olen ma veel Eestis (teostamatu näide ilmselt, piiril kõmmutatakse kohe maha, enne kui üle jõuad astuda:D:D).
Või siin võib asi olla teisiti, et mitte Venemaa otseselt ise ei hakka meile kanda astuma, vaid teeb nii, nagu Eesti umbusaldaks naabreid ja tahab oma piiri kehtestada jne.
Minu keerulisest seletamisest ei saa niikuinii paljud aru (kaasaarvatud mina isa), aga minu põhimõte on see, et krdi naabrid meil ikka küll: kui selles riigipiiris ongi mõned vead sees, kas nende arvates Eesti territoorium kohe suureneb nende riigi ala arvelt. Kõik turistid ja muud tegelinskid kohe vaatavad, et näed, siin on tegelikult Vene piir juba, aga mündi peal olen ma veel Eestis (teostamatu näide ilmselt, piiril kõmmutatakse kohe maha, enne kui üle jõuad astuda:D:D).
Monday, January 3, 2011
Tere, Horsens!
First things first ehk siis kui mul veel saabumistuhin sees on, kirjutan kõigest mis pähe kargab. Ma ei oskagi päriselt kuskilt alustada. Kui hakkan siin mämmutama sellest kuidas Eestisse jõudsin üldse siis läheb äkki pikalt.. või siiski mitte, sest see oli juba mitu nädalat tagasi ja poole kohaga ununenud ja mul sõrmed liiguvad päris kiiresti. Iseasi kui palju te lugeda viitsite. Aga eks ma teen siis suurema vahe, teate, et sealt läheb saabumisjutt Horsensisse edasi.
Nõnda. Enne Eestisse lendu oli kuskil kolm päeva selline liblikaterünnak kõhus, et rongiga sõites ei suutnud isegi magada (3h) ja süda läks ka pahaks veits. Ma oli nii erutatud, et saan tagasi Eestisse. Ei julgenud isegi rongijaamas liftiga sõita, et äkki jään kinni vms. Kui juba rongijaama perroonil seisin, nägin pisikeses ooteruumis tuttavat nägu. See oli mu üks kursusekaaslane, kellega ma just samas klassis ei käi, aga tuttav ikkagi-kindlam koos sõita. Tema läks ka koju - Islandile. Muidu oli kõik hästi, kuid rongike jäi natuke hiljaks ja ka lennuki väljumine ja saabumine Eestisse lükkus ilmselt ilmaolude tõttu mingi paarkümmend minutit edasi. Estonian Airi lennukis istudes (no vb oli SAS) nägin eestikeelseid silte ja kuulsin stjuardesse eesti keeles rääkimas. Ohh, küll ma olin õnnelik. Ootasin siis oma katkist kohvrit, mis oli veelgi rohkem katki läinud ning suundusin linna poole. Lennujaama tuli mulle Siret vastu, oli tema sünnipäev ja me tähistasime seda kiire Hesburgeriga. Kui bussiga sõitsime siis nägin mingit jänesemütsi kellelgi peas ja küsisin Sireti käest nagu näeks ufot, et mis seeee veel on. Ja tuleb välja, et see on meie maal mingi kõva trend:D. ok, see selleks. Siis emme helistas Innarile, kellega sain maja ette ja olingi kodus - surmväsinud, kuid siiski veel jalul. Laurake oli meie juures, ta nii suureks kasvanud ja niiiiii nunnnu!
Siis Kodumaal olles veetsin niisama sõpradega aega, ilmselgelt pole mul vaja sellest siia kirjutada. Vb mõnest naistekätšist vms, kuid siis hiljem (ehk siis never).
Aga Horsensisse saabumine läks küll suht ludinal. Muidugi oli lausa piin kodust ära tulla ja need lumevallid seljataha jätta. 3. jaanuar 13.30 väljus buss Tallinna poole. Keegi portugallane lendas norrasse ja ma siis aitasin teda ka, et kus on lennujaam, kuigi seda on suht võimatu mitte märgata. Tuli välja, et ta läheb sama lennu peale ka. Okei, see savi kaks. Niisiis käisin lennujaamas ringi ostsin endale zen kõnekat ja vahetasin valuutat, mitte EUROdeks vaid Kroonideks, Taani kroonideks. Isiklikku Eurot pole ma veel omanudki ja kui ma ükskord kolme aasta pärast (või varem) tagasi tulen, siis hakkan asju taani kroonidesse ümber kalkuleerima.
Liikusin ootesaali tegin natuke miskit kasulikku ja kirjutasin portfoliot, kuid siis nägin lennukit, millega sõitma pidin. Jälgisin seal ümber toimuvat- puhastusteenindajad, sky cafe ja palju muud. Siis hakati pagasit viskama lennukisse. Jälgisin seda noormeest, et kuidas ta seal pillub neid ja mõtlesin "no vot, on ikka tore EESTI noormees", sest ta ei pildunud neid kohvreid nagu Kopenhaageni lennujaamas... Noh niiviisi nagu ta nimelt tahaks kahju teha, sest see Kopenhaageni-kutt pildus neid nii kõrgelt, selle asemel, et oma käed sirgu lasta, et tal mugavam oleks... Aga tagasi mu mõtiskluse juurde. Mulle meenus, et üks tuttav Martin ka töötab vist kuskil Estonian Airis. Mäletan mingit pilti FB-s, kus oli huvi küsida, et miks tal selline kostüüm (nagu kohvripoistel:)) seljas on, kuid tookord jätsin selle tegemata.
Aga enne, kui lennukisse astusin, tuli minu juurde Diana, kes läks ka sama lennuga, aga tema teekond jätkus Inglismaa suunas. Lennukis siis pakuti jälle suupistekest ja kohvi ja niisama lugesin lehte. Siis kuulsin, kuidas piloot ütles, et Kopenhaagenis on udu ja me ei saa maanduda, vb maandume kuskil mujal.. Malmö ja mingi oli veel. Need vist Horsensile lähemal ja no, pole paha. Kütust jätkus veel 2,5 tunniks:). Järgmine informatsioon pidi tulema 15 minuti pärast, kuid juba 10 min hiljem alustasime maandumist Kopenhaagenisse. Siis kõndisin portugallasega koos pagasi järgi. Portugallasele tuli meelde, et tema üldse ei peagi ju pagasit võtma, ta läheb edasi ja nii jäin ma siis üksi. Ootasin pagasit, vaatan, et üks tuleb täpselt nagu minu kohver, aga kuidagi nagu väiksem oleks või noh kokku pressitud ja määänesugune kollane-punane "turvavöö" on peal. Siis üritasin kiirelt lugeda, kelle nimeline kohver on, kuid seda ma ei näinud. Nägin mingit kirja, kuid ei jõudnud lugeda, mis seal kirjas oli. Arvasin, et see pole minu kohver, mul ei olnud midagi ümber seal ja siis mõtlesin, et ohooo, äkki leiti mu kohvrist midagi või miski on katki ja pael koos "remargiga" on pandud külge. Jooksin siis kohvrikesele järgi ja uurin silti:"Turvalist reisi soovib Martin)" OHSA POISSS. See oli minu jaoks nii tore üllatus, et kõndisin ülejäänud tee rongipileti kassani tobe irvitus näos:D.
Kui olin jõudnud piletikassade juurde nägin tuttavat seljakotti ja teretore, ooligi tuttav Pencho. Sain temaga sama rongi peale ja jälle ei pidanud päris üksi olema. Kuna und otseselt ei olnud otsustasin terve te sisustada filmiga "Seks ja linn 2". Saabusime rongijaama, lohistasin kohvri koju, tuppa, ja uurisin, kas pudelikesed on terved, kas vorstikesed on alles jne.
Vast ei jäänud midagi olulist kahe silma vahele.
A see on ka kurb, et siin lund ei ole ja mul oli rongijaamast väljudes paha tunne, aga kui jõudsin oma Taani koju, siis läks meel paremaks, vaatasin oma kohvrit ja sildikest ja tuli kohe väga hea tuju.
Homme siis kooli ka veel paariks tunniks ja siis saab asjad korralikult lahti pakkida või linna soodukaid ründama minna.
Aitäh lugemast!
Nõnda. Enne Eestisse lendu oli kuskil kolm päeva selline liblikaterünnak kõhus, et rongiga sõites ei suutnud isegi magada (3h) ja süda läks ka pahaks veits. Ma oli nii erutatud, et saan tagasi Eestisse. Ei julgenud isegi rongijaamas liftiga sõita, et äkki jään kinni vms. Kui juba rongijaama perroonil seisin, nägin pisikeses ooteruumis tuttavat nägu. See oli mu üks kursusekaaslane, kellega ma just samas klassis ei käi, aga tuttav ikkagi-kindlam koos sõita. Tema läks ka koju - Islandile. Muidu oli kõik hästi, kuid rongike jäi natuke hiljaks ja ka lennuki väljumine ja saabumine Eestisse lükkus ilmselt ilmaolude tõttu mingi paarkümmend minutit edasi. Estonian Airi lennukis istudes (no vb oli SAS) nägin eestikeelseid silte ja kuulsin stjuardesse eesti keeles rääkimas. Ohh, küll ma olin õnnelik. Ootasin siis oma katkist kohvrit, mis oli veelgi rohkem katki läinud ning suundusin linna poole. Lennujaama tuli mulle Siret vastu, oli tema sünnipäev ja me tähistasime seda kiire Hesburgeriga. Kui bussiga sõitsime siis nägin mingit jänesemütsi kellelgi peas ja küsisin Sireti käest nagu näeks ufot, et mis seeee veel on. Ja tuleb välja, et see on meie maal mingi kõva trend:D. ok, see selleks. Siis emme helistas Innarile, kellega sain maja ette ja olingi kodus - surmväsinud, kuid siiski veel jalul. Laurake oli meie juures, ta nii suureks kasvanud ja niiiiii nunnnu!
Siis Kodumaal olles veetsin niisama sõpradega aega, ilmselgelt pole mul vaja sellest siia kirjutada. Vb mõnest naistekätšist vms, kuid siis hiljem (ehk siis never).
Aga Horsensisse saabumine läks küll suht ludinal. Muidugi oli lausa piin kodust ära tulla ja need lumevallid seljataha jätta. 3. jaanuar 13.30 väljus buss Tallinna poole. Keegi portugallane lendas norrasse ja ma siis aitasin teda ka, et kus on lennujaam, kuigi seda on suht võimatu mitte märgata. Tuli välja, et ta läheb sama lennu peale ka. Okei, see savi kaks. Niisiis käisin lennujaamas ringi ostsin endale zen kõnekat ja vahetasin valuutat, mitte EUROdeks vaid Kroonideks, Taani kroonideks. Isiklikku Eurot pole ma veel omanudki ja kui ma ükskord kolme aasta pärast (või varem) tagasi tulen, siis hakkan asju taani kroonidesse ümber kalkuleerima.
Liikusin ootesaali tegin natuke miskit kasulikku ja kirjutasin portfoliot, kuid siis nägin lennukit, millega sõitma pidin. Jälgisin seal ümber toimuvat- puhastusteenindajad, sky cafe ja palju muud. Siis hakati pagasit viskama lennukisse. Jälgisin seda noormeest, et kuidas ta seal pillub neid ja mõtlesin "no vot, on ikka tore EESTI noormees", sest ta ei pildunud neid kohvreid nagu Kopenhaageni lennujaamas... Noh niiviisi nagu ta nimelt tahaks kahju teha, sest see Kopenhaageni-kutt pildus neid nii kõrgelt, selle asemel, et oma käed sirgu lasta, et tal mugavam oleks... Aga tagasi mu mõtiskluse juurde. Mulle meenus, et üks tuttav Martin ka töötab vist kuskil Estonian Airis. Mäletan mingit pilti FB-s, kus oli huvi küsida, et miks tal selline kostüüm (nagu kohvripoistel:)) seljas on, kuid tookord jätsin selle tegemata.
Aga enne, kui lennukisse astusin, tuli minu juurde Diana, kes läks ka sama lennuga, aga tema teekond jätkus Inglismaa suunas. Lennukis siis pakuti jälle suupistekest ja kohvi ja niisama lugesin lehte. Siis kuulsin, kuidas piloot ütles, et Kopenhaagenis on udu ja me ei saa maanduda, vb maandume kuskil mujal.. Malmö ja mingi oli veel. Need vist Horsensile lähemal ja no, pole paha. Kütust jätkus veel 2,5 tunniks:). Järgmine informatsioon pidi tulema 15 minuti pärast, kuid juba 10 min hiljem alustasime maandumist Kopenhaagenisse. Siis kõndisin portugallasega koos pagasi järgi. Portugallasele tuli meelde, et tema üldse ei peagi ju pagasit võtma, ta läheb edasi ja nii jäin ma siis üksi. Ootasin pagasit, vaatan, et üks tuleb täpselt nagu minu kohver, aga kuidagi nagu väiksem oleks või noh kokku pressitud ja määänesugune kollane-punane "turvavöö" on peal. Siis üritasin kiirelt lugeda, kelle nimeline kohver on, kuid seda ma ei näinud. Nägin mingit kirja, kuid ei jõudnud lugeda, mis seal kirjas oli. Arvasin, et see pole minu kohver, mul ei olnud midagi ümber seal ja siis mõtlesin, et ohooo, äkki leiti mu kohvrist midagi või miski on katki ja pael koos "remargiga" on pandud külge. Jooksin siis kohvrikesele järgi ja uurin silti:"Turvalist reisi soovib Martin)" OHSA POISSS. See oli minu jaoks nii tore üllatus, et kõndisin ülejäänud tee rongipileti kassani tobe irvitus näos:D.
Kui olin jõudnud piletikassade juurde nägin tuttavat seljakotti ja teretore, ooligi tuttav Pencho. Sain temaga sama rongi peale ja jälle ei pidanud päris üksi olema. Kuna und otseselt ei olnud otsustasin terve te sisustada filmiga "Seks ja linn 2". Saabusime rongijaama, lohistasin kohvri koju, tuppa, ja uurisin, kas pudelikesed on terved, kas vorstikesed on alles jne.
Vast ei jäänud midagi olulist kahe silma vahele.
A see on ka kurb, et siin lund ei ole ja mul oli rongijaamast väljudes paha tunne, aga kui jõudsin oma Taani koju, siis läks meel paremaks, vaatasin oma kohvrit ja sildikest ja tuli kohe väga hea tuju.
Homme siis kooli ka veel paariks tunniks ja siis saab asjad korralikult lahti pakkida või linna soodukaid ründama minna.
Aitäh lugemast!
Subscribe to:
Comments (Atom)