Aaarghhh!

I am sooo fucking pissed right now! Praegu nägi kõrvalklassis eksamite toimumisaegu ja meie klassil on viimasena eksamid, mis on 24.-25 jaanuar. teistel juba mingi 18. Pekki kui närvi see mind ajab, ma panen tule otsa sellele sitamajale siin!!! Ma ei saa jõuluks koju ja kui mulle nii vähe aega antakse jaanuaris ka, siis ma ei tule jaanuaris ka Eestisse! Laural on 20. jaanuar sünnipäev, kui ma ei saa jõulude ajal tähistada, siis ma tahan sünnipäeva tähistada, aga ei saaa:S. Traaaaa.

Ola!

...on badass kõrval mu teine parasiitsõna... Ma nii tahaks seda hoopis inglise keeles kirjutada. Sest mõned asjad on nii lihtsamad. Aga ei. Ma olen ju poole kohaga eesti patrioot. Sellel teemal kavatsen ma nüüd varsti kirjutada ka.
Kõigepalt ma mõtlen siin, et kas minna magama või kirjutada seda blogi. Kell on alles 22.41 aga ma tean, et ma ei jää täna niipea veel magama, sest hommik venis pärastlõunani ehk siis magasin kella üheni. Nii tavaliselt juhtub pühapäeviti. Tavaliselt sellepärast, et pühapäeval on hea tööst puhata või siis magan end mõnest peost välja (üks kahest variandist, sest kui mul õnnestub mõni vaba laupäev saada, siis ma ei kavatsegi seda niisama kodus passides maha magada). Et ma vist siis ikkagi kirjutan selle postituse. Ma loodan, et väga pikale ei veni.

Nii, nüüd see lõik siin on üks vaheletorgatud värgendus, sest mu postituse lõpp läks kuidagi käest ära ja see teema ei sobi kohe üldse mitte postituse lõppu. Ma tahan lihtsalt öelda, et mu koolis, mu kõrvalklassi on üks nunnu kutt ja mul on isegi hea meel esmaspäeviti kooli minna:).

Aitäh tähelepanu eest, ma pidin lihtsalt selle siia torkama, ma tean, et ega paljud mu blogi lugeda ei viitsi jne.

Viimasel ajal on minu silmis üsna päevakohaseks teemaks saanud Eestist lahkumine. Ma pean silmas seda, et paljud facebookis või minuga vesteldes kuidagi mainivad, et tahavad Eestist ära. Mind kui nn patriooti ajab selline asi marru. (praegu olen juba 5 korda uut lauset alustanud, sest nagu alati on mul miljon mõtet peas ja kõik tahavad korraga välja tulla ja siis kui ühega alustan ütleb teine, et õuu, ma olen järjekorrras esimene jms ja siis järsku kaovad kõik kuhugile teadmatusse kohta, kus nad end taaskord ilmutavad siis kui enam blogimine käsil ei ole). Kõigepealt ainult niinimetatud patrioot sellepärast, et ma kardan, äkki mõni teine Eesti patrioot saab vihaseks mu peale, et mis õige patrioot ma olen, kui ma hetkel Taanis elan. Miks keegi peaks mulle üldse midagis ellist ütlema? Sest et paljud on kuulnud ütlust eestlase lemmiktoit on teine eestlabe vms. Täpset sõnastustki ei mäleta. Mõnes mõttes peab see paika, kuid mina oma loogika seda ei aktsepteeri. Kõigepealt peab see paika sellepärast, et kadedus paneb ühte inimest teise kallal inisema, kuid seda MITTE AINULT Eestis ehk see pigem sõltub inimesest endast. Kui Eesti ongi täis ainult kadedaid inimesi siis on ehk isegi õigus... Samas kiputakse ehk liiga kiiresti üldistama ja kõikehaaravalt sõna võtma. Nüüd muutun mina ka selleks nn eestlasi õgivaks eestlaseks öeldes, et need inimesed, kes seda ütlema kipuvad on rumalad! Minu silmis on alati pinnuks olnud kitsarinnalised isiksused. ma ei tea miks, aga kuidagi sellised harimatud ja omast arust kõvad mehed on  mulle vastukarva. võib-olla sellepärast nõuangi ma oma "härra number ühelt" seda, et tal mingisugune hariduski oleks. Siinkohal ma pean kindlasti mainima, et mina ei kuulu nende kitsarinnaliste üldistajate sekka ja ütlen, et eelnev vigisemine ei halda kõiki, kes ennast minu nimetatud kategooriasse paigutavad. Leidub normaalseid inimesi ka. Ma olen ka juba aru saanud, et haridus ei ole see kõige tähtsam ja iga inimene ei vaja seda. Siin kohal tuleb välja minu põhiidee, miks ma ei salli seda, kuidas teised eestlased ütlevad, et tahavad lahkuda oma kodumaalt. Asi on selles, et ei osata elada. Minu eelneva tekstiga siduda üritades nendin, et kui elada ei oska, siis tuleb end harida. Sa elad elu esimest korda, sul on õigus teha vigu, aga kõige parem on ju kui kuskilt juhatust saada.
Nüüd olen mina võib-olla see kitsarinnaline, pidades ainulaadseks tõeks hariduse saamist või äkki pigem harituse saamist. Ma lihtsalt usun, et see pn üks hea viis, kuidas elus läbi lüüa. Olulised on ka inimesed sinu ümber, nagu vanasõna ütleb: "Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina." ma arvan, et see on kohati õige, kuid kui ma sellele vahest mõtlen, siis nii mõnigi sõber tundub olevat keegi, kes ei "peegelda" mind heast küljest... või noh, vastavalt sellele ütlusele, et see sõber on selline, kes minu kirjeldamise mustemaks teeb. Ja sellel põhjusel mulle see vanasõna ei istu. Ma arvan, et kõigil on õigus mu sõber olla ja ma suhtlen, kellega ma tahan, olgu ta kasvõi viimane maakas või prügikasti koll või huligaan. Okei, huligaanid on veits crazy näide, sest neil on miskit paigast ära ja ma kuidagi hoian neist eemale. Või on see vanasõna hoopis sügavam ja ma ei mõista seda õigesti või vastupidi, see on lihtsalt pealiskaudne, lihtne nagu eestlanegi, et ära suhtle narkomaaniga ja ära suhtle alkohoolikuga vms. Okei, see selleks.
Ma lihtsalt tahan öelda seda, et kui üks mitte kõige teravam pliiats pinalis (üks huvitav ütlus, mida ma olen päris palju just kuulnud nende "teravate pliiatsite" käest (siinkohal pean silmas just haritust)) ütleb, et Eestis on halb elu ja et tahab siit ära, siis KAS sa inimeseraas oled kõvasti igal pool mujal elanud ja oskad kohe omast kogemusest öelda, et mujal on parem??? Igal pool on midagi sitasti, saa üle ja õpi elama! Keegi ei käskinud sul matemaatika tunni ajal kriipsujukusid joonistada ja eesti keeles tatikuule loopida!!! Võib-olla sellised tuleksi Eestist minema viia, et oleks asu ka neil inimestel, kes soovivad hommikul naeratus näol tööle minna, ilma et selline vinguv kriipsujuku neil tuju nulli veaks! Kui inimest huvitab ainult suurem palganumber, mis Eestis paraku just ei ole see kõige normaalsem, siis muidugi, mine tööta ja saa uusi kogemusi, aga tule tagasi oma kodumaale, see ongi sinu kodu.
Mõni teine on võib-olla kaotanud oma perekonna ja tal pole lähedasi ning soovib uut algust, siis äkki keskkonna muutus teeb võib-olla tõesti head. Ma ei peagi selle postitusega silmas, et mitte keegi ei või kuhugile mujale elama minna, vaid need harimatud vingatsid, kes alatasa ohivad, ajavad mul kopsu üle maksa.

Ma mõtlesin siia postitusse veel ühte koma teis kirjutada, aga kuna see tuli välja nagu tuli, siis ootan mõne teise korrani, äkki homme või kunagi... ma ei tea miks, aga see blogi kirjutamine on kord juba nagu traditsioonilise aja saanud, et peaks kuskil 19. kuupäeva läheduses olema, et ma saaks jälle mainida, et olaaa, mul jälle üks kuu Taani tulemisest möödas. Aga kui ma kirjutama hakkan, siis pole nagu õiget ideed millest kirjutada ja kirjutangi mõttetust igapäevaelust. Ja kui mul idee on, siis ma lihtsalt mingisihugse (???) põhimõtte pärast lihtsalt ei luba endal kirjutada.
Kell on hilisemaks saanud, aeg põhku minna. Ma üritan nüüd kirjutada siis, kui mul miskit öelda on.

Õu shit, pikk sai veits. Undskyld!