Esimene koolipäev

Tegelikult oli tegemist lihtsalt sissejuhatava päevaga. Samuti ka homme ja ülehomme on suuur tutvumispäev igasuguste võistluste ja peoga ja asjadega, aga maru kallis 200DKK, aga mul selle jaoks raha kõrvale pandud, niiet asi on kontrolli all enamvähem.

Täna kell 8. 45 umbes jõudsime kooli. Siis pidin nimekirjast oma nime otsima ja õigesse klassiruumi minema. Aga loomulikult pärast pikki otsinguid, ei leidnud ma sealt oma nime. Kell hakkas juba üheksa saama ja pidin õigesse klassiruumi minema, aga ei teadnud ju kuhu. Siis küsisin ühe inimese käest, mis teha. Saatsis mind sekretäri juurde. Käisin rääkisin seal oma probleemist. Ta otsis minu dokumendid välja: mu ankeet ja lisatud dokumendid ja isegi soovituskirjad olid seal. Nii nende paberitega saatis ta mind mingisuguse kolmanda isiku juurde, kes pidi olema Constructing Architecti valdkonna mingi majandaja, ei teagi täpselt. Aga tema juures kõigepealt ootasin järjekorras natuke, aeg muudkui jooksid. Tema vaatas neid pabereid ja ütles, et mul inglise keele test tegemata, kuigi ma tegin Eestis läbi DFi ära selle. Siis küsis ta veel, kas mul on mu lõputunnistus kaasas, neil on koopiat vaja. Seda mul muidugi polnud. Ma ütlesin, et tunnid on juba alanud, kas saaks äkki hiljem asju ajada.
Suure masendusega hakkasin õiget klassiruumi otsima, kuhu ta mind suunas. Sirje oli ka seal, niiet mul vedas. Keegi tuttav ka vähemalt. Õnneks mu mingi 20 minutilisest hilinemisest suurt numbrit ei tehtud, sest midagi väga olulist polnud lektor jõudnud veel rääkida. Lektor jagas igasugust informatsiooni ja teda oli väga hea jälgida. Inglise keelest sain ka kõigest aru. Vahepeal käis mingisugune teine mees rääkimas, teda oli juba natuke raskem reipalt jälgida, ei olnud nii põnev lihtsalt. Nii pärast kogu seda tohutut infovoogu läksin alla selle osakonna "mingisuguse asjapulga" juurede tagasi. Ta käis korraks sekretäri juures ja kui tagasi tuli, ütles et jah, sul on kõik korras, aga oma student numberi saad homme. See aga tähendas seda, et ma ei saanud oma õpilaspileti jaoks pilti teha ja ei saanud ise IT tunnis (mingi juhatav ja juhendav värk) ise kaasa teha. Istusin Sirje külje all ja jägisin. Aga alates kella 11 algas tutvumine. Päris lahe oli. Sain jälle kõvasti uusi tuttavaid juurde. Siis tuli lõunapaus. Imelised road olid seal aga 100g maksis 7.50, niiet ma lihtsalt sõin paar õuna, mis mul kaasas olid. Pärast lõunapausi tuli kerge orienteerumismäng. Pärast seda oli jälle mingi tunnike vaba aega ja siis IT tund. Vabal ajal me käisime niisama ringi ja ajasime juttu. IT tunnike sai kiirelt läbi. Siin läheb see aeg üleüldse kiiresti. Siis hakkasime kodu poole sättima. Sain teada, et ühe rumeenlase toanaaber on ka eestlane. Õigemini ta vist on vene rahvusest aga eestits pärit. Ma ei olegi õieti kuulnud, et keegi Venemaalt oleks. Vene rahvusest inimesi on aga küll. Nii, igastahes. Rumeenlane läks oma õpilaspileti peale pilti tegema, me ei viitsinud teda Sirjega oodata, sest tal ilmselt läks päris kaua seal. Niiet saatsin talle alla korrusele pisikesekirjakese, see oli nagu "love letter" vms. Ja siis pillas Sirje põhikillu: "You are sooo gonna get laid tonight!" Juuudas, kui naljakas see tol momendil tundus. Meiega oli Rainar ka liitunud just:D. Aga se rumeenlane päris kenake muidu, ainult et rumeenlane, niiet 0 võimalust:D.
Aga Rainar õpib mingit Value Chain Management is. Igastahes, neil oli laua peal kohvi ja teed ja saia ja leiba ja kõike head. Meil ei olnud midagi. Tõnis on Civil Engeneeringus ja neil oli 2 pudelit vett ja puuvili. Äkki veab ja meie saame ka midagi homme. Rainari toakaaslane Jacek käis eile tööl ja ilmus kooli 4 tundi hiljem sellistes riietes, mida mõni ei kanna tavapäevil ka mitte. Oli ikkagi ju esimene koolipäev, aga tema ütles, et Taanis on kõigil üks puha. Ega ma ei imesta. Eestis on ka ju tendents selles suunas. Iga päev pannakse kooli mingid megauhked riided selga ja siis samas kannad samu riideid ka tähtsate sündmuste puhul. Aga eks see ole iga inimese oma asi.
Koduteel liitusid meiega veel 2 rumeenlast, kes ka õpivad arhitektuuri. Õigemini eem konstrueerimist:D või mai tea kuidas eesti keeles 100% õige oleks. Never mind. Rääkisin terve tee nendega juttu, päris ladusalt jooksis inglise keel siis. Toredad poisid, nad alles mingi paar päeva siin olnud ja ei tea midagi. Ütlesid, et mina tean kuue päeva kohta ikka päris palju juba. Aga ma hoian oma silmad kõrvad lahti:D. Nad elavad koos, on sugulased. Tõnis ja Sirje elavad ka koos ja täna käisin korraks nende pool. Neil on no lihtsalt niiiiiiiiiii nunnult ümber tõstetud kõik. Voodid on kokku tõstetud ühte tuppa ja laud on viidud teise tuppa köögist, niiet köögis on kõvasti rohkem ruumi ja tugitool on ka "magamistoast" ära veetud. Neil on täitsa oma pere kuka kodu.
Siis läksime õunajahile, sest meil said õunad otsa kapist. Seal oli ka suht puhtaks tehtud juba mõni puu. A mis seal ikka. Tahtsin veel poest kartulit osta, arvates, et kilo hind on 3.95 aga see oli poole kilo hind. No milleks panna poole kilo hind välja. Aru mai taipa! Kartulit ma ei ostnudigastahes. Rema 1000 pidi olema 2,5 kg 8 krooniga, niiet see on midagi minu jaoks. Homme pärast kooli uurin asja.
Kindlasti pean veel ära mainima, et mul koduigatsus. Tahaks kõiki näha ja tahaks moosisaia ja suppi, millest ma Eestis olles sugugi mitte nii palju lugu ei pidanud, kui nüüd. Vahepeal oli lausa nii suur igatsus, et kui kuulsin, et ma saan kunagi ilmselt/loodetavasti Konstrueerivaks arhitektiks, mõtlesin et, fuck kas ma selle jaoks tulin nii kaugele, et professionaalseks ehitusspetsialistiks saada. Hiljem mõtlesin, et ei ole ma mingi niisama ehitusmemm, vaid ikka midagi põnevamat. Ja kui õige erialaga tööd ei leia, sisi ehitajaid on ikka vaja:D. Küll ma jõuan Eestis olles käia igal pool õmbelmiskursustel ja ma ei tea ida kõike veel.

Aga jah. Tuli vist natuke pikem, kui muidu, aga palju asju jäi kirjutamata ka, niiet olge aga rahulikud.
P.S. Ma tean, et mu parasiitsõnu on väga palju siin tekstis, aga lihtsalt tulevad ise. Ei hoia end tagasi:D.